BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
katlamaja piirkonnas. Selleks oleks<br />
soovitav erinevatel aastatel kütteks<br />
kulunud soojuse tarbimine n.ö<br />
normaliseerida, jagades selleks iga aasta<br />
summaarse kraadpäevade arvu pikaajalise<br />
keskmise aasta kraadpäevade arvuga. See<br />
võimaldab analüüsida, kas muutuste<br />
põhjuseks on näiteks tarbijate juures<br />
teostatud säästumeetmed või on tegemist<br />
ainult ilmastiku mõjutustega.<br />
7.3.<br />
Katelde valik<br />
Kuna biomassil töötavad katlad on<br />
suhteliselt kallid, siis on enne investeeringu<br />
tegemist oluline valida katel või katlad nii,<br />
et nad leiaksid maksimaalset kasutamist,<br />
s.t katla töötunde peaks aastas olema<br />
võimalikult palju. Järgnevas käsitletakse<br />
katelde valiku üldisi põhimõtteid ja<br />
kriteeriume. Esitatavad kaalutlused sobivad<br />
paremini sellistele katlamajadele, kus ei ole<br />
kasutusel üle kolme katla.<br />
Võttes abiks eelnevalt koostatud<br />
koormusgraafiku, saab<br />
analüüsida<br />
soojuskoormuse<br />
iseloomu aasta jooksul.<br />
Tavaliselt<br />
nähtub, et talvise tippkoormuse<br />
katmiseks on vaja toota ainult umbes 8 –<br />
15 % aastasest soojusvajadusest.<br />
Tüüpiliste tarbijatega kaugküttesüsteemis<br />
moodustab ka suvine energiakogus umbes<br />
10 % aastasest vajadusest. Neid<br />
iseärasusi tuleb arvestada katelde valikul.<br />
Arvesse tuleb võtta veel mitmeid tegureid.<br />
Nii peab arvestama, et katla töökoormust<br />
pole otstarbekas lasta nominaalsega<br />
võrreldes teatud piirist madalamale, kuna<br />
siis halveneb oluliselt kasutegur. Kõrget<br />
kasutegurit ja madalat heitmetaset<br />
saab<br />
tagada võimalikult ühtlasel töökoormusel.<br />
Kuna võrreldes fossiilkütuse kateldega<br />
kaasnevad biokütusel töötava katla<br />
kasutuselevõtuga suuremad eriinvesteeringud,<br />
kütuse hind on aga<br />
odavam, siis peaks biomassi kasutava<br />
katla valima nii, et tema nominaalkoormuse<br />
kasutusajaks kujuneks 3000 – 5000 tundi<br />
aastas sõltuvalt kliimavöötmest. Näiteks<br />
Eesti kliimatingimustes ja<br />
kütuse hindade<br />
vahekorra<br />
juures peaks majandusliku<br />
114<br />
otstarbekuse huvides kasutusaeg ületama<br />
11<br />
4000 h aastas .<br />
Enamiku tahket kütust kasutavate katelde<br />
jaoks võib kasutusvõimsuse alumiseks<br />
piiriks<br />
võtta umbes 30 %<br />
nominaalvõimsusest.<br />
Eeltoodust järeldub,<br />
et biokütust kasutava katla võimsus tuleks<br />
valida tippkoormusest 40 – 50 % madalam.<br />
Kokkuvõtlikult – biokütuse katlaid tuleks<br />
rakendada baaskoormuse katmiseks.<br />
Baaskoormus on ühtlase iseloomuga ja<br />
tagab katlale võimalikult suure<br />
nimivõimsuse kasutusaja. Katlaga, mille<br />
võimsus on umbes 50 – 60 %<br />
maksimaalsest soojuskoormusest, on<br />
võimalik tavaliselt toota 80 – 90 %<br />
aastasest soojusvajadusest.<br />
Tipu katmiseks on otstarbekas valida<br />
fossiilkütust (nt kerget kütteõli) kasutav<br />
katel, mille võimsus<br />
moodustaks<br />
tippkoormusest<br />
50 – 60 %. Juhul kui suvine<br />
koormus<br />
on madal (ainult sooja tarbevee<br />
vajadus), saaks sama katelt kasutada ka<br />
siis, vältides biomassil töötava<br />
katla<br />
kasutamist madalal koormusel.<br />
Tuleb märkida, et kõrgema<br />
kvaliteediga<br />
puitkütuste<br />
(nt pelletid, briketid)<br />
põletamiseks<br />
mõeldud katlad on paremini<br />
ja laiemas diapasoonis reguleeritavad.<br />
Seetõttu võib nt pelletikatla võimsuseks<br />
valida 65 – 70 % tippkoormusest ja sellisel<br />
juhul moodustab toodang 90 – 95 %<br />
aastasest energiavajadusest. Kaaluda võib<br />
ka pelletikatla kasutamist tippkoormuse<br />
katmiseks.<br />
Keskmise suurusega ja osalt ka<br />
väiksemates biomassil töötavates<br />
katlamajades on sageli kasutusel kolm<br />
katelt: baaskoormusel töötav biomassi<br />
katel ja kaks kerget kütteõli kasutavat<br />
katelt, millest üks töötab tippkoormuse ja<br />
suvise madala koormuse<br />
katmiseks ning<br />
teine on reservis.<br />
11 Katelde kasutusaja all mõistetakse siin<br />
arvutuslikku aega, mis saadakse aastase<br />
soojustoodangu jagamisel katla<br />
nominaalvõimsusega
Change language