BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

Tabel 2.7. Eri viljade õlgede
sulamiskarakteristikud [6]
Vili ST, °C HT, °C FT, °C
Nisu 1050 1350 1400
Rukis 840 1150 1330
Oder 765 1035 1190
Kaer 735 1045 1175
Õlgede praktilise kasutamise suurim
probleem on väike mahukaal, mis
pressimata õlgede korral on ainult 30 – 40
kg puistekuupmeetri kohta, mis teeb
õlgede ladustamise ja transpordi kalliks.
Valdavalt varutakse õlgi pressitud kujul.
Vilja koristamisel on õlgede niiskus
tavaliselt 30 – 60 %, põletamiseks sobiv
niiskusesisaldus on aga alla 20 %. Kuna
hoidlas langeb õlgede niiskus 2 – 6 %
võrra, siis põletamiseks sobivate õlgede
saamiseks ei tohiks nende niiskusesisaldus
koristamisel olla mitte suurem kui 25 %.
Kõrgema niiskusesisalduse õlgi tuleb enne
hoidlasse paigutamist või hoidlas
kuivatada, mis ühtlasi hoiab ära niiskemate
õlgede võimaliku isekuumenemise ja
mädanemise säilitamisel.
2.4. Turba omadused
Turvas on maavara, mis on tekkinud
taimejäänustest nende osalisel
lagunemisel hapnikuvaeses veerohkes
keskkonnas. Turvas koosneb peamiselt
osaliselt lagunenud taimejäänustest ja
huumusest. Turba iseloomustamiseks
kasutatavatest näitarvudest on olulisemad
turba lagunemisaste, niiskus, mineraalosa-
(tuha-)sisaldus, tihedus ja kütteväärtus.
Kuigi turvas on bioloogilise päritoluga, ei
loeta teda tavaliselt taastuvaks
biokütuseks, vaid aeglaselt taastuvaks
bioloogilise päritoluga kütuseks, mille
põletamisel tekkiv CO2 võetakse
kasvuhoonegaasina arvele nagu fossiilse
päritoluga kütustelgi.
Turba lagunemisastet väljendatakse
tavaliselt von Posti 10-pallilise lineaarse
skaala abil ja tähistatakse H1 – H10.
Sealjuures H1 on morfoloogiliselt
mittelagunenud ja H10 on sedavõrd
lagunenud, et materjali esialgset struktuuri
pole palja silmaga võimalik eristada.
Kütteturbana kasutatakse peamiselt
suurema lagunemisastmega vanemat
turvast, kus taimestruktuur on kas ei ole
üldse äratuntav või on mingil määral
äratuntav.
Põhilised kütteturba liigid on freesturvas (vt
Joonis 2.6), tükkturvas (vt Joonis 2.7),
turbabriketid ja pelletid, mille tootmise
tehnoloogiaid tutvustatakse lühidalt
kolmandas peatükis (vt jaotus 3.7).
Kütteturba tüüpiline koostis on järgmine [6]:
• tuhasisaldus 4 – 6 %;
• seotud süsiniku (C) sisaldus kuivaines
23 – 31 %;
• lendaine sisaldus kuivaines 65 – 70 %;
• niiskusesisaldus tarbimisaines:
o freesturbal keskmiselt 48 %,
o tükkturbal keskmiselt 35 %,
o turbabrikettidel keskmiselt 10 %.
Turba koostis ja omadused sõltuvad väga
tugevasti lagunemisastmest (vt Tabel 2.8 ja
Tabel 2.9 [6]).
35