18.01.2013 Views

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

on võimalik biokütuste hinna suhteline<br />

alanemine, seda fossiilkütuste kõrgema<br />

maksustamise tulemusena ja ka CO2<br />

emissiooni maksustamise tõttu.<br />

Majanduslikku tasuvust mõjutavad kindlasti<br />

ka mitmes<br />

riigis praktiseeritavad bio-<br />

kütustele suunatud toetused. Seetõttu saab<br />

täpsemaid otsustusi teha ainult<br />

konkreetsetest tingimustest lähtudes.<br />

7.6. Kütuselao otstarbeka mahu<br />

määramine<br />

Põhilisteks teguriteks, millest hoidla suurus<br />

sõltub, on kütuse liik, tarnekindlus,<br />

kasutada olev ruum ja territoorium,<br />

kütuseveoki suurus jne. Kui on võimalik<br />

olemasolevas ehitises hoidla sisse seada,<br />

siis tavaliselt osutub odavamaks kütuse<br />

tarnegraafikud hoidla mahust lähtudes<br />

kooskõlastada, selle asemel et rajada uus<br />

hoidlaehitis. Uue hoidla ehitamisel tuleks<br />

lähtuda sellest, et hoidla minimaalne maht<br />

peaks olema kütuseveoki mahust vähemalt<br />

poolteist korda suurem. Tõenäoliselt on<br />

vajalik arvestada ka seda, et olemasoleva<br />

kütusevaruga oleks võimalik “üle elada”<br />

vähemalt paaripäevane tarnepaus – nt<br />

nädalavahetused, pühad jne.<br />

Väiksemas katlamajas pelletite kasutamise<br />

korral võib kaaluda<br />

võimalust rajada<br />

mahuti, kuhu saaks suvel osta kogu<br />

aastaks vajatav kogus. See võib olla<br />

otstarbekas juhul, kui suvel on pelletite<br />

hinnad madalamad talvistest. Pelletihoidlate<br />

korral tuleb eriti rangelt järgida<br />

tuleohutusnõudeid<br />

niiskumise võimalus.<br />

ja vältida pelletite<br />

7.7. Biokütuste kasutamise<br />

projektide majanduslik<br />

hindamine ja analüüs<br />

7.7.1. Kaugkütteettevõtte kulud ja tulud<br />

Kaugkütteettevõtte tulud kujunevad<br />

soojuse (mõnikord ka elektri) müügist ja<br />

need peavad katma täies ulatuses<br />

ettevõtte kulud. Kulude hulka kuuluvad:<br />

• kulutused kütustele, kusjuures arvesse<br />

tuleb võtta nii biokütusele kui<br />

fossiilkütusele tehtavad kulud;<br />

• kapitalikulud, st laenude tagasimaksed<br />

ja laenuintressid;<br />

• käidukulud, st igapäevase ekspluatatsiooniga<br />

seotud kulud;<br />

• hoolduskulud, mille hulka kuuluvad nii<br />

plaanilise hoolduse kui võimalike<br />

avariide likvideerimisega seotud kulud;<br />

• kasum.<br />

Kasumit võidakse mõista ja käsitleda<br />

erinevalt – paljudes maades on kasum<br />

see<br />

rahaline allikas, millest tehakse<br />

investeeringuid, täiustatakse tehnoloogiat,<br />

leevendatakse keskkonnamõjusid ja<br />

parandatakse töötingimusi. Omanikutulu<br />

energiaettevõtte tegevusest, st aktsiatelt<br />

saadavad dividendid, võib olla nii lubatud<br />

kui keelatud.<br />

Mõnedes riikides (näiteks Taanis) kuuluvad<br />

kaugkütteettevõtted tavaliselt kohalikele<br />

omavalitsustele ja seal on omanikutulu<br />

saamine keelatud. Eestis on seejuures<br />

enamik kaugkütteettevõtteid eraomanduses<br />

ja omanike huvi teenida mõõdukat<br />

aktsiatulu tagab varasemast parema<br />

majandamise.<br />

Kütusekulude arvestamisel on tavaliselt<br />

kõige keerulisem hindade muutumise<br />

prognoosimine, sest kavandatavate<br />

investeeringute tagasimaksmine sõltub<br />

tugevalt kütuste hindadest tagasimaksete<br />

perioodil. Fossiilkütuste hinnad kujunevad<br />

põhiliselt rahvusvahelisel<br />

kütuseturul ja ka<br />

biokütuste osas on rahvusvaheline<br />

kauplemine hakanud nende hindu rohkem<br />

mõjutama.<br />

Kütuste<br />

hindu mõjutavad üha enam<br />

keskkonnamaksud, kuid see puudutab<br />

eelkõige fossiilkütuseid ja parandab<br />

biokütuste konkurentsivõimet.<br />

Tehtud investeeringud,<br />

laenude tagasi-<br />

maksed ja intressid moodustavad kapitali<br />

kulu. Kapitalikulude arvestamisel<br />

võetakse<br />

arvesse ka intressimäära, laenu tagasi-<br />

makse perioodi pikkust ja tingimusi<br />

ning<br />

117

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!