BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
korral õhu läbivoolust läbi reservis oleva<br />
katla jne.<br />
4.1.4. Põlemisprotsessi efektiivsust<br />
iseloomustavad näitajad<br />
Praktiline põlemise soojuskadude<br />
määramine toimub suitsugaaside analüüsi<br />
abil, milleks rakendatavad kaasaegsed<br />
mõõteriistad esitavad tulemused<br />
numbrilisel kujul, kusjuures tulemustes<br />
kajastub enamasti<br />
ka kadude protsent.<br />
Suitsugaaside<br />
analüüsis määratakse<br />
otseselt suitsugaaside temperatuur, CO2<br />
või O2 sisaldus ja CO sisaldus, mille alusel<br />
on soojuskadude põhiosa lihtsalt arvutatav<br />
ja millega praktikas enamasti<br />
ka<br />
piirdutakse.<br />
Kõige suuremaks soojuskaoks on tavaliselt<br />
kadu suitsugaasi füüsikalise soojusega ja<br />
see sõltub lisaks temperatuurile veel<br />
liigõhutegurist<br />
λ, mis on määratud tegeliku<br />
ja põlemiseks teoreetiliselt vajaliku<br />
põlemisõhu suhtena ja mida kasutatakse<br />
ühe olulisema põlemist iseloomustava<br />
suurusena.<br />
Suitsugaasi analüüsi alusel on liigõhuteguri<br />
määramiseks sobiv kasutada järgmist<br />
lihtsustatud seost:<br />
λ = CO2,max/CO2, mõõdetud,<br />
kusjuures CO2,max kujutab endast<br />
maksimaalset võimalikke süsihappegaasi<br />
sisaldust antud kütuse korral ja selle<br />
väärtused sõltuvad kütusest ja on mõnede<br />
kütuste jaoks leitavad tabelist (vt Tabel<br />
4.1).<br />
Tabel 4.1. Mõningate kütuste CO2,max<br />
väärtused<br />
Kütus CO2, max, %<br />
Kivisüsi 18,8<br />
Kütteõlid 15,9<br />
Puit 20,2<br />
Turvas 19,6<br />
Maagaas 12,1<br />
76<br />
Paljud gaasianalüsaatorid ei mõõda<br />
otseselt süsihappegaasi sisaldust, vaid<br />
arvutavad selle hapnikusisalduse kaudu:<br />
CO2,mõõdetud = CO2,max · (1 – O2/20,94)<br />
Otstarbekas liigõhuteguri väärtus sõltub<br />
tugevasti nii põletustehnoloogiast kui<br />
kütusest, kuid täieliku põlemise jaoks peab<br />
alati olema suurem kui 1. Puit- ja<br />
turbakütuste põletamisel on suhteliselt<br />
raske tagada põlemisõhu väga ühtlast<br />
jaotust kogu põlemistsooni ulatuses ja<br />
seepärast vajatakse täieliku põlemise<br />
saavutamiseks liigõhutegurit sageli alates<br />
väärtusest<br />
1,4. Samas vedel- ja<br />
gaaskütuse<br />
põletamisel on optimaalne<br />
liigõhutegur<br />
enamasti piirides 1,02 – 1,1.<br />
Keemiliselt mittetäielikust põlemisest<br />
tingitud soojuskadu on suure täpsusega<br />
määratav<br />
suitsugaaside CO sisalduse<br />
põhjal.<br />
Kõrge CO sisaldus (alates 0,5 %)<br />
viitab ka põlemata süsinikuosakeste<br />
võimalikule sisalduse suitsugaasides, mis<br />
on suitsu tumeda värvi tõttu kergesti<br />
märgatav. Kuigi siinkohal piirdutakse CO<br />
sisalduse ja kadude vahelise seosega,<br />
piiravad paljud riigid CO emissiooni ka<br />
tingituna tervishoiu ja keskkonnakaitselistest<br />
nõudmistest<br />
(vt punkt 6.2).<br />
4.2. Põletustehnoloogiad<br />
Arvestades biokütuste ja turba omaduste<br />
väga laia diapasooni võivad kasutamist<br />
leida väga mitmed erinevad tahkete<br />
kütuste põletusviisid:<br />
• tolmpõletamine – leiab kasutust üksikjuhtudel,<br />
näiteks puidu lihvimistolmu<br />
põletamisel koos vedelkütusega;<br />
• restpõletustehnoloogiad, siia kuulavad<br />
väga erineva resti konstruktsiooniga<br />
lahendused, mis tavaliselt jagatakse<br />
kahte põhirühma – liikumatu ja<br />
mehaanilise (liikuva) restiga<br />
tehnoloogilised lahendused;<br />
• põletamine keevkihis – kasutatakse<br />
kas nn mullivat või tsirkuleerivat<br />
keevkihti;
Change language