BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

Joonis 2.2. Puitkütuste liigitus
väärindamise astme järgi
2.2. Puidupõhiste kütuste
omadused
Puit, täpsemalt puidurakkude kest,
koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja
hemitselluloosist. Ligniin on tänu suurele
süsiniku ja vesinikusisaldusele kõrgema
kütteväärtusega kui tselluloos ja hemitselluloos.
Puit sisaldab vähesel määral ka
tõrva, vaikusid ja fenoole, mis teatud
tingimustes võivad suitsugaasidest
külmadele kütte- või korstnapindadele
raskesti eemaldatavaid sadestisi
moodustada.
2.2.1. Keemiline koostis, tuha-,
niiskuse-, kuivaine- ja lendaine
sisaldus
Kõik käsiraamatus vaadeldavad puit- ja
teised biokütused ning turvas kuuluvad
tahkete kütuste hulka, mis koosnevad
põlevosast ja ballastist. Ballasti
moodustavad tuhk ja niiskus. Tuhk ja
28
põlevosa kokku (ilma niiskuseta)
moodustavad kütuse kuivaine
Puitkütuste elementaarkoostises on
valdavad kolm keemilist komponenti:
süsinik C), vesinik (H) ja hapnik (O), mis
kokku moodustavad kuivainest umbes
99 %. (vt Tabel 2.1 [6]). Lämmastikusisaldus
(N) jääb tavaliselt alla 0,2 % ja
väävlisisaldus (S) alla 0,05 % kuivainest.
Väävlisisaldus pakub kütuses huvi eelkõige
väävliheitmete tekkimise seisukohalt, kuid
kõrgema väävlisisalduse korral võib
mõjutada ka madalatemperatuurilist
korrosiooni suitsukäikudes ja korstnas.
Kuna kloor võib samuti põhjustada
küttepindade korrosiooni, siis on oluline
teada ka kütuse kloorisisaldust. Kloorisisaldus
võib probleeme põhjustada
näiteks okaspuu hakke põletamisel, kui
okaste osatähtsus kütuses on suur.
Kuigi raskete metallide sisaldus puidumassis
ei ole ohtlikult kõrge, võib
rangemate keskkonnanõuete korral ka
nende sisaldusega arvestada. Puu eri
osade koostises leidub vähesel määral
niklit, arseeni, kaadmiumi, kroomi, vaske,
elavhõbedat, pliid ja tsinki.
Tabel 2.1. Puidu elementaarkoostis [6]
Element,
% kuivaines
Puit Koor
C 48 – 50 51 – 66
H 6,0 – 6,5 5,9 – 8,4
O 38 – 42 24,3 – 40,2
N 0,5 – 2,3 0,3 – 0,8
S 0,05 0,05
Cl < 0,01 0,01 – 0,03