BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Siinkohal kirjeldatakse lühidalt<br />
tahkete<br />
biokütuste kohta käivaid tehnilisi tingimusi<br />
ja kvaliteedi klasse [16], [17].<br />
2.5.1. Tahkete biokütuste<br />
klassifitseerimise alused<br />
Tahkete biokütuste klassifitseerimine<br />
algab<br />
päritolu määramisest, mille<br />
alusel kütused<br />
jaotatakse järgmisteks gruppideks:<br />
• puidupõhine biomass;<br />
• rohtne biomass;<br />
• puuviljade biomass;<br />
• lisanditega ja segatud biokütused.<br />
Katlakütusena<br />
on Balti mere äärsetes<br />
maades praktilises kasutuses väga<br />
mitmesugused puidupõhised kütused ning<br />
mõned rohtse päritoluga kütused (eelkõige<br />
õled).<br />
Puidupõhine biomass kujutab endast<br />
puudest või põõsastest pärinevat biomassi,<br />
kusjuures<br />
biomass võib olla saadud otse<br />
metsast või istandusest (nn<br />
energiametsast), puidutööstuse jääkidest,<br />
korduvakasutusega biomass jne (vt Joonis<br />
2.1).<br />
Nii puidupõhised kui rohtsed (herbaceous)<br />
kütused võivad olla keemiliselt töödeldud ja<br />
sisaldada lisandeid ja kemikaale, mis<br />
mõjutavad nende materjalide kasutatavust<br />
kütusena. Korduvakasutusega puidus<br />
võivad lisanditeks olla näiteks naelad,<br />
elektrijuhtmete metall ning vaigud ja liimid<br />
(lammutuspuit), puidutööstuse jäätmetes<br />
vaigud ja liimid jne. Selliste lisandite<br />
sisaldus tuleb lähtuvalt keskkonnaohtlikkusest<br />
eriti täpselt klassifitseerida.<br />
Biokütuseid toodetakse, turustatakse ja<br />
kasutatakse küllaltki mitmesugustes nn<br />
kaubanduslikes vormides, mille tüüpilised<br />
näited<br />
on esitatud<br />
tabelis (vt Tabel 2.12).<br />
38<br />
Sõltuvalt biokütuse liigist rakendatakse<br />
kütuste klassifitseerimisel näitajaid kahes<br />
kategoorias: • normatiivsed e kohustuslikud näitajad;<br />
• informatiivsed näitajad, mille esitamine<br />
on soovitav, kuid mitte kohustuslik.<br />
Klassifitseerimisel rakendatavate<br />
kütuse<br />
omaduste näitajate (kas normatiivsete<br />
või<br />
informatiivsete) hulka võivad kuuluda (vt<br />
Tabel 9.3 – Tabel 9.9):<br />
• kütuse päritolu ja allikas;<br />
• kütuse kaubanduslik vorm (vt Tabel<br />
2.12);<br />
• tarbimiskütuse niiskus (Mar);<br />
• kütuse tuhasisaldus (A);<br />
• kütuse osakeste suuruste jaotus<br />
(P);<br />
• kütuse osakeste tihedus (DE);<br />
• kütuse puistetihedus (BD);<br />
• pelletite mehaaniline püsivus (DU);<br />
• kütuse süsiniku- (C), vesiniku-<br />
(H) ja<br />
lämmastikusisaldus (N);<br />
• vees lahustuva kloori<br />
(Cl), naatriumi<br />
(Na) ja kaaliumisisaldus (K);<br />
•<br />
•<br />
•<br />
summaarne väävlisisaldus (S) ja<br />
kloorisisaldus (Cl);<br />
keemiliste elementide sisaldus (Al, Ca,<br />
Fe, Mg, P, K, Na ja Ti). Sellesse gruppi<br />
kuuluvad need keemilised elemendid,<br />
mille sisaldus on tavaliselt teatud<br />
minimaalsest tasemest kõrgem;<br />
mikroelementide sisaldus (As, Cd, Co,<br />
Cr, Cu, Hg, Mn, Mo, Ni, Pb, Sb, Se,<br />
Sn, V ja<br />
Zn). Nende keemiliste<br />
elementide sisaldus on madal, kuid<br />
võib olla nõutav keskkonnakaitseliste<br />
nõuete tõttu.
Change language