BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nagu jooniselt selgub,<br />
jääb osa restist<br />
DKVR-tüüpi katla koldest väljaulatuvaks.<br />
Käesolevas peatükis on mõningaid sellise<br />
tehnilise lahendusega biokütusteprojekte<br />
lähemalt vaadeldud punktides 8.2.4 ja<br />
8.2.5.<br />
Eelkollet võib ehitada praktiliselt mistahes<br />
katla ette. Seejuures on võimalik kasutada<br />
eelkolde standardseid lahendusi ja katla<br />
juures pole suuri ümberehitusi vaja teha.<br />
Enamasti kasutatakse olemaoleva katla<br />
kolderuumi eelkoldest väljuvate lendainerikaste<br />
gaaside järelpõletamiseks ja selleks<br />
tuleb kolderuumi juhtida lisaõhku<br />
(sekundaarõhku, tertsiaarõhku).<br />
Ka eel-<br />
koldega<br />
variante on järgnevates näidetes<br />
käsitletud<br />
(vt näiteks punktid 8.2.2 ja 8.2.3).<br />
Olemasolevate katelde ümberehitamisel on<br />
oluline, et katla tehniline seisukord<br />
võimaldaks seda biokütusekatlana piisavalt<br />
kaua ekspluateerida. Vana katla<br />
ümberehitamisel võib juhtuda nii, et katel<br />
amortiseerub enne kui tema ette ehitatud<br />
eelkolle või sisseehitatud rest. Seega on<br />
igati loogiline, et eelmise kümnendi<br />
keskpaigani oli olemasolevate katelde<br />
ümberehitamine väga populaarne, kuid<br />
hiljem osutus otstarbekaks ka katel välja<br />
vahetada, st paigaldada uus komplektne<br />
biokütusekatel.<br />
Uute biokütusekatelde ehitamisel<br />
eelistavad kohalikud<br />
soojusettevõtjad<br />
tavaliselt uute seadmete<br />
paigutamist<br />
olemasolevasse<br />
katlamajja vana katla<br />
asemele.<br />
Võrreldes uue katlamaja<br />
ehitamisega võib sel juhul saavutada<br />
märgatavat kulude kokkuhoidu, mis<br />
saavutatakse tänu mittestandardse<br />
lahenduse kasutamisele. Välismaised<br />
tuntud katlafirmad ja nende kohalikud<br />
esindused eelistavad tavaliselt uue katlamaja<br />
rajamist, sest see võimaldab paremini<br />
ära kasutada pikaajaliste kogemuste põhjal<br />
väljatöötatud terviklahendusi.<br />
Biokütuseprojektide kohta andmete<br />
hankimise esimesel etapil saatsime laiali<br />
küsimustiku, et koguda üldist<br />
informatsiooni 20 biokütuse kasutuselevõtu<br />
projekti kohta. Saabunud vastuste põhjal<br />
valisime põhjalikumaks analüüsiks välja<br />
kümme projekti, igaüks 4 – 8 MW<br />
võimsusega katlaga. Valikusse võtsime viis<br />
projekti, kus olemasolev fossiilkütuse katel<br />
rekonstrueeriti,<br />
ja viis projekti, kus<br />
paigaldati uus kompleksne katelseade.<br />
Järgnevalt külastasime valitud objekte,<br />
tutvusime seadmetega, vestlesime katlamaja<br />
juhtiva personali, katelde operaatorite<br />
ja teiste töötajatega ning mõnel juhul ka<br />
kütuse tarnijatega.<br />
Tänu personali vastutulekule oli meil<br />
enamikel juhtudel võimalik tutvuda<br />
seadmete tehnilise dokumentatsiooniga,<br />
kasutada eelnevate aastate ekspluatatsioonilisi<br />
andmeid ja fotografeerida.<br />
Järgnevalt<br />
vaatleme väljavalitud edukaid<br />
biokütustele ülemineku projekte, mis viidi<br />
läbi ajavahemikul 1993 – 2003, seega<br />
kõige pikem ekspluatatsioonikogemus<br />
küünib<br />
12 aastani (vt punkt 8.2.1) ning ka<br />
kõige uuemate vaadeldud projektide<br />
korral<br />
on katlad töös olnud vähemalt ühe aasta<br />
(vt punkt 8.2.8 ja 8.2.9).<br />
Ekspluatatsioonikogemuste edasiandmisel<br />
lähtusime katlamajade personali tähelepanekutest<br />
ja ankeetide vastustest. On<br />
loomulik, et personal meenutab eelkõige<br />
raskusi ja probleeme, mille lahendamisega<br />
nad kogemusi omandasid. Seega ei maksa<br />
vigade ja probleemide<br />
loetelu käsitleda kui<br />
ebaõnnestumiste rida. Kõik vaadeldud<br />
biokütuste kasutuselevõtu projektid on<br />
olnud edukad ning katlamajade töötajad on<br />
väga rahul sellega, et suudavad<br />
kodumaiste taastuvate energiaallikate<br />
baasil toota odavamat soojust kui varem<br />
fossiilsete kütustega.<br />
Võimalusel on püütud lühidalt esitada ka<br />
projekti ettevalmistamise ja ehitamise<br />
perioodi tähelepanekuid.<br />
8.2.1. Tehnika katlamaja Türil<br />
Põhiandme d<br />
projekti kohta:<br />
biokütuste kasutuselevõtu<br />
P rojekti käivitamise aeg:<br />
1993.<br />
Katlamaja:<br />
OÜ Terme Tehnika katlamaja Türil.<br />
125
Change language