BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kütuse põletamisel on katel arendanud<br />
püsivat võimsust kuni 8 MW.<br />
Joonis 8.27. Ümberehitatud DKVR tüüpi<br />
katla esiosa, foto Ü.Kask<br />
Biokütusekatla ja kogu katlamaja tööd<br />
juhitakse arvuti kaudu (vt Joonis 8.28),<br />
kusjuures ekraanilt saab jälgida paljusid<br />
katlamaja ja katelde töö parameetreid ning<br />
kaugküttevõrku antava ja sealt tagastuva<br />
vee parameetreid.<br />
Nii nagu Aardla katlamajaski (vt punkt<br />
8.2.2), on ka Männimäel kasutatud Tartu<br />
Valumehaanikatehases valmistatud<br />
restil-<br />
ülisid, mille esiosad samuti kiiresti läbi<br />
põlevad (vt Joonis 8.15).<br />
Esialgsele tehnilisele lahendusele on<br />
tehtud hiljem mitmeid muudatusi, näiteks<br />
kütuse etteannet reguleeriv ja sulgev siiber<br />
kooldus ja seetõttu muudeti selle asukohta.<br />
Kolde tööd on kogu aeg tugevasti<br />
mõjutanud kütuse kvaliteet. Niiske kütuse<br />
põlemistingimuste parandamiseks ehitati<br />
resti ülemise osa (kütuse kuivamistsooni)<br />
kohale kuumutuskaar. Kahjuks ei muutnud<br />
see kolde<br />
tööd oluliselt stabiilsemaks.<br />
Kolde temperatuur sageli langeb ja kütus ei<br />
põle restil ühtlaselt, ehk täpsemalt: kütus<br />
põleb ühes resti servas kiiremini kui teises<br />
ja osa resti võib paljaks jääda. See on<br />
ühtlasi peamiseks põhjuseks, miks<br />
restilülid kiiresti kahjustuvad.<br />
Koldeprotsesside<br />
seadistamise probleemidele<br />
viitab ka asjaolu, et vingugaasi<br />
sisaldust katla järel ei suudeta püsivalt<br />
hoida alla soovitud taseme (1000 ppm).<br />
Joonis<br />
8.28. Biokütusekatla ja kogu<br />
katlamaja<br />
tööd juhitakse arvuti<br />
abil, foto Ü.Kask<br />
Resti seisukorda<br />
on kahjustanud ka tuha<br />
pehmenemine või sulamine restil, kuid siin<br />
o n põhjuseks kas liiga kuiv või<br />
mineraalsete lisanditega saastunud kütus.<br />
Katlamaja kasutab kütusena muuhulgas ka<br />
lähedalasuva puidutööstuse<br />
kuivi jäätmeid,<br />
mida tuleks segada niiske kütusega või<br />
spetsiaalselt niisutada. Kahjuks ei<br />
saavutata ei kuiva<br />
kütuse niisutamisega<br />
ega kütuste segamisega piisavalt<br />
ühtlase<br />
niiskusega kütust ning aeg ajalt<br />
häired<br />
ko rduvad. Kütteperioodi lõpus, st kevadel,<br />
on restilülid juba tugevalt kahjustunud<br />
ja<br />
siis võivad põlemishäirete tõttu hõõguvad<br />
lõpuni põlemata osakesed jõuda isegi läbi<br />
tsükloni nii, et täheldatakse tsüklonialuse<br />
tuha<br />
hõõgumist.<br />
Iga<br />
2 – 3 kuu tagant tuleb katel tuhast ja<br />
sadestistest puhastamiseks seisatada.<br />
Katla küttepindade torusid ei ole olnud<br />
137
Change language