12.06.2015 Views

Pseudomonas syringae DC3000 levaansukraasi Lsc3 katalüütilise ...

Pseudomonas syringae DC3000 levaansukraasi Lsc3 katalüütilise ...

Pseudomonas syringae DC3000 levaansukraasi Lsc3 katalüütilise ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Leiti, et <strong>Lsc3</strong> kasutab substraadina hüdrolüüsi- ja polümerisatsiooniproduktide tootmiseks<br />

lisaks sahharoosile ka rafinoosi ja stahhüoosi ning ensüümi afiinsus sahharoosile oli ligi kaks<br />

korda suurem kui teistele substraatidele (Visnapuu, 2007; Visnapuu et al., 2008). Lisaks<br />

polümeersele levaanile toodab <strong>Lsc3</strong> ka lühemaid oligosahhariide, millel võib olla prebiootilist<br />

toimet (Visnapuu et al., 2009).<br />

Käesoleva töö eesmärgiks oli <strong>levaansukraasi</strong> <strong>Lsc3</strong> võimalike katalüüsis oluliste aminohapete<br />

ennustamine, vastavate mutantide konstrueerimine ja mutatsioonide mõju hindamine <strong>Lsc3</strong><br />

koguaktiivsusele, katalüütilistele parameetritele ja polümerisatsiooniproduktide tekkele.<br />

Kõigepealt joondati Z. mobilis’e, G. diazotrophicus’e ja Rahnella aquatilis’e levaasukraaside<br />

järjestused <strong>Lsc3</strong>-ga (Joonis 2). Järjestused valiti gramnegatiivsete bakterite <strong>levaansukraasi</strong>de<br />

hulgast, sest need valgud on suhteliselt sarnased ja joonduvad omavahel hästi.<br />

Grampositiivsete bakterite <strong>levaansukraasi</strong>d on aga pikemad, järjestuselt gramnegatiivsete<br />

bakterite <strong>levaansukraasi</strong>dest rohkem erinevad ja seetõttu halvemini nendega joonduvad. Nii P.<br />

<strong>syringae</strong> <strong>DC3000</strong> <strong>Lsc3</strong> valgu kui ka teiste gramnegatiivsete bakterite <strong>levaansukraasi</strong>de<br />

valgujärjestused võeti CAZy andmebaasist (http://www.cazy.org). Joonduseks kasutati<br />

programmi BioEdit moodulit ClustalW (Thompson et al., 1994). Vastavate valkude joondus<br />

on esitatud Joonisel 2 ning välja on toodud konserveerunud katalüütilised aminohapped.<br />

Valkude struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste uurimiseks kasutatakse tihti koht-suunatud<br />

mutageneesi. Selleks tekitatakse valku kodeerivasse geeni punktmutatsioonid, millega<br />

vahetub aminohappe koodon, ning mutantseid valke iseloomustades hinnatakse vastava<br />

aminohappe asenduse mõju. Näiteks G. diazotrophicus’e LsdA valgu kristallstruktuuri alusel<br />

ennustati, et katalüütilise kolmiku aminohapped on Asp135 (nukleofiil), Asp309<br />

(stabiliseerija) ja Glu401 (alus-hape katalüüsija) (Martinez-Fleites et al., 2005) (Tabel 1;<br />

Joonis 1 ja 2). LsdA koht-suunatud mutageneesiga on eksperimentaalselt tõestatud Asp309 ja<br />

Asp135 olulisus: mutantidel Asp309Asn ja Asp135Asn oli väga tugevasti langenud<br />

katalüüsivõime (vt. pt. 1.3.2) (Batista et al., 1999; Martinez-Fleites et al., 2005).<br />

Ennustasime <strong>levaansukraasi</strong> valkude joonduse abil (Joonis 2) võimalikud <strong>Lsc3</strong> valgu<br />

katalüütilise kolmiku aminohappeid: nukleofiil Asp62, RDP-motiivis asuv stabiliseerija<br />

Asp219 ja alus-hape katalüüsija Glu303.<br />

22

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!