«terre, armas (Stfu rahwas!Minna, Perno Postimees,Kulutama ollen wahwasKeik, mis sünn>!> ilma sees,Annan leär« sulle heali,a les Jummaial tundis ja lartis, on pärrast wimastääslamist wee! mütsi tätce wahhele wõtnud,a ihfanud- Issand! nüüd on leil Sinnolääs ja irääti. Minna fündfin ja tü!>oas>n,Sinna lasta ja laswata ; Sv.üc auuts jamulle jõuule.39. Eesti ajakirjanduse pideva arengu algust tähistava ajalehe„Perno Postimehe" esimene number (1857).Erste Nummer des „Perno Postimees" (1857), mit dem diedauernde estnische periodische Presse begann.
M 1 jo 2. Willandis, sell' 11"" Märtsil 1878. I. Quetüfüif.Uks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht9iJtitc|i tiiBtifeil« |« »ilj«»bl« C IL Jifillii.Il «Vi* wt*-*. H mWtit t«tzl»l i« frlmirfif».Wii* »ole ftffllalKle lull» aea. «tel laob !,"»».tee fnfaW Jumala fae«, aga Jumal ei mit mitte ,ie ilmsiwii fetta, maid I, luul weit mõi»tu«le Iftawuft HUU tttt t* p»»bm,f«le jõulu, tt me« l« M> tUHHtfltMftt toida, featwtfimt, m>« meie õnntlilull polwtt« laneilU»eb Jumala arm sii» oi. M moe rabata («4 MÜmehi itU Tttjttm natauub fiaiiwmo. Ui waimu.silm« ümbertendine warjulate aia on faownwö, ]o le« omalt wai'gast «aim» paran&uiffõ faanub, rnno, teil* poranbuftaa,hii fügt tugewama lõa ntttaaa, Mb alluoMb m, pint buktaMiuii 4iaa»«>lt«, itta «dasi tuttawa». Jumala arw ta•n, tt Ktll CJeftla«lfl UU« arg ja parem peli hafaaub *•.!•tema, 1« lerna arw. fui me,e «««al« feile «««maigi jõuameUlM faab«. »»• mtilt Jamal Tui oma ra«fr«te MfMtfcIa*ttlt ette leadnub «ett nit < mul ftlc ia«lt Tallu-«uft-ajel tTMtnl«? Jumala arm oli meilt »onut», jaloata« Tema abi aealt la««ta« rnt'd itta jälle «uttlc, tui•utt oma «tel! ara Valiofiuit ««ilma tuate» oballu'e«linu Jumalalt. Xtrna nMiae"V!e« uu« ajaleht läib lelle lotza pealt tteftitaüioafel*a, le« wanast .«atala" nime laudit ja Qt« fototluullama waua üelti maadest ok Wanal» fafalaie» alt*wa» oma wabmuk pae «1 fuulfad, nenne »mutt armaliomintoli lõpmata ja nt mao w «üle,, »ab feile pmujt «tstwiimate wete tilgani. Iga «Hti met» w« b nende te«,wanemate peäle utzle olla — «ui me« nülib «ma uut a>a>lebele .«ala!»' nime »Urne annud sii« »Ic nt Tri eaolahlnu» lunm«laba. tl la mtit jäädawa« l-.nbmautc« «al»»al» tttb tabame l«nl»d, ja »mau elu pilgun, itta »laukee« woidelba «ee mm, jo paneb le«, fotjufe «ei« peale,e» meie Jumal« wige«-. lait«mi't »I teda, teed wiibimata»dasi lõime, rn>« me,le rne,e lall.» JTrttri Hetta ema»(•»mata armu» lahil on Uinub «ttqa, t! ftlle õijuft tttaeal, ti»bl««ie l»«me, »! (ergita me« mutt tti\ oma fabu>wai põlwe. Mi» «uit «uutlane lellega la oma tallist«eltet hee,al. !»» mtift muid« ict>t«m lugu oltt« p,da>and, l«, meta mtttt olime Tt ma arm ti wõinud muu»teda, l\it meile walgnit teed tahti heita, fee on, meik meieIntillfuft otviar-Ml —,.- la «M i.iHr w*u ,n.me«te I>,Nkap«. tXcte oma •«. « a«a. (»I« malgiff tr paaleU»»a, (et a« (« oma» waim«.,!«» pätrna-na »UIM«wälja altina ja om« waim» waba leil »j» »fc » «dadIma wa.rn«wadaduleta on tui »tztune sulule«, lao peäl ta Uu tblopa Ittft öle«. lAtgiJb, bliiiVt aja sii»« tänna web leide».,a lu»tub sii« j»lle lopa si»!t »t». »t-.l GefUa«ul a» rnetela>i «ti«ti tzttta «tm« l«bl meilt ta»«n«d a!«d itz«.lil «abadu» lll» jo jälle täe«, «ga tui mtit »ÜÜd lleoma waim« wabadale te» tt waalt, sii» alt!« mntwiimane lugu halwem lui esimese..««tai«" joad Hutpataft omalt f—\\ tmgeft omafijõuust feil» eelt toa« tegema, et meie iga» oma« ilarnaaatia», m,» mtit M M M tõendab, toosi louafsimt. lalaad tood tegema, ilm« reftiji «tu« aljaoe peält maata*mata, («i feilt peäl«, m.» aigu« aa J«mala, meie «t>«ntzmm, j« meie tatzwa «t«. la et nõudma, tt IsjtitX ««>«« tf.«,'t ,1. fl.tl« itjt pealegl tagasi»miKcmirt, wai» et meie itta edasi tõitalsimt «t»e pllll».MM laab la igaithele. le« õigusi nõuab, olgu ta aiemaflegl alamast loast, oma ulit lahn hoidma, ja faab la omaltpoolt aitama, et igal paal aigu« j« »aigu» Ofu wõi»B.ifiiwaB ja lõppel» tah« ja Qflmeel meie maal waia-((fftwad. «e« mt\t numaad aima»,ab. faab !ga tunniga lühtmat« läheb, tunnijaiiele jõuad Veab meie uue aia toom übteouhlu la'uma.sii« on »ai«n», tt meie igast «ammul, toafi poolt teäda»• al meelel ala wõtatsime Iga jtnum. te» meilt mõnest»utsi (ammuli edasi poolt luuluta», olgu meilt fellipäiastal« tolurnent, teda mtit hocltga (abi uurime ia teda edasttagasi taalude« lui tallist päili «elle lubtu«patla ciia ajame,teSe ütulu» taimid weel tai* ci ole. aga teilt oifasi mitetahete panne« (mm peamt boibma, fui nende pai Iidest Uffituidaia ti taha lautod«, ««lltpaealt faab,«a!ala" «st»mm« mute olema, »gauht uut ftadnst ja õigust. m>« me»leme« armul!,« «ei»it Hlito pool» l,R«l!atatfe. tohe tah>wai« t«aba anda ja tt»a tähtiuft läbi tõälida, nagu la >gauut wõitu wa>mupõllul rnalguft ette feada. el tgallt» lemasiola wõil« wõila ,« »ma ,õu»u lern« paidtujtl larnbladaJa mutt utsi ««ist «ammudtst. ml« toe,p,d! ,th«N«. mai»ta ««isi l« »nn« toibub fammudest faamt mtit eõatima jawaatama, tui palju rnti« »ma mg«N »l«m» mõistn«b tai»w'tada. tui palj« mitu — Uga ,« peale «elle la meellant»*, et mee igast ftmmust » feile luu« t»g> liigetel, —ltlle peo', poifene. tui la «.hell pool! ala on. laigud. ]t>toiftl pool ,allt ait»l« »n õu»nu» — »n m«il luba. tatema tõõrnu» »la «itta, ta tema auust teadust laada «elle»patasi faab ,«atala" jHtgmiahwaNnende a«,ab«ga lulwat« letza, tust me« fuute »lamaa edasi«lõudminc Itma t»»l... tohlu.. awalit« elu. ja mu« a»mbtpoolt» ilmfile tõuleb«l„t MM mäg» »ä»!'. tt «, «it» lint ja ta»te tft*on fui mt« teda »»gel lomdel j« Uiflifnll ära tahametth« 2he »nimele j»«» »lfi olek» Itig me,fe«e ftlle tl»fodea »a me». »»im« lestewämst loiftdele »am« atmaOa.lotolt tmätif» tnalKtab«, et mit« »»etat«, Eestlast «ete•half on Heitnud ja .««laia' Ub< oma mmtetd ja titjnmeie »Hm« Heaf» awalttul» foawab tegema, lellest ma «ga!ät,m,led nirntlan De, «nugwald j« De Ve»tt laNu«,õpetala J H»N l>e»ää«. toptei» J Jän'on «tooni linno»jo palju muld nooiema d Peäle feflt »n meil toa» %r«ti•uMtonnaA, *5oomtmaal jo Veetttbatgi» »ma» hrfuiajab,fc» meilt aea ajalt Mit tuba annawad, mi» leal tähti«.maid «»j, fännid Mele oltme „inud j« laame toit legtma.mi» Wõimalif »«. el «ui« ajaleht igapidi »hef» täitlituf»«t»ti Ithtt» siglntf« «elepäiost julgeme sii, to finblnOcloota, ei tahm«» !a omalt poolt mnle mall« tuleb jo meielugt)«U arw «II funt faab »Unu, tt mnt teda to,! jõuameliita, mi» omalt nõuul» oltme wõinud j» — on lugej«>»nit palja la, Uran» — tahan,« ja laame täitma.«U met, ajalehe •riljcftptbileft lana* »leida tuleb,st»« wõib Kd» tm«e «tlgtmall .««tala'ptagtammist »,»>näh«, «tllepäiast olg« «stll» lõppel» la meel fee piogtamm.««l»l«' piogtamm '.angeb lolm, jafrv 1) P»Wotita lagu. «ee täägid päänrnlit«,» juht»mi«t«st wõti«!ja »mai maal. toolidest, tohud ft, amlam«ti!f««tcft, ja muu»«jodest, traeouftl toa »j«I »ab u BencXfitgi fäast tann Ml,« lu, woimalil jotutlama. 2, «it>«nbale ,ag«.«et f««b cnami«K fui lijaleht ja jutntuba wälja tulem»ja ilalaib jyUuf», elulugasi. la ai usi j« maid liiju loom«.3» Piilul»» jagu. «« mgu luleb jälle tai lilalehtwälja, ja tema !tt< räägitaffc fõiftee* neist a»,adtst, lelltstla meie pollumct»tt !elts>»e« tönest pttlall«, «« saab lamtit pöllumee«te feltsioc n Õu «pida m>» test. meie maa näitu»'ttst ja müa põllumehe loh»« puutuma «»jodest ,«tu»tamaAõlernab.«alala' lifaleheb. ni,ha,li jutuiuba tai p«llu>wet«, faamab pilnbeaa wälja tulema.Stl oleme fit* ntt» oma I«tjateli luhidell ütelnud,mi» moe tahtmifcd >a t««mõtgid on. J.ima!a mm«! alu»,»am« oma lõod — tema Õnuiõtu« faab me«ga olema I•Sott järg n«ri itfttal.nub «õige peält »limad m>«atum> linna ee» meie peäl«ene latwa .«onstantini" lotpte to» lootsi tu» »ole 14- Ia»!e lutmast pea»la «talitab, ltllt ,uhai,m,!eall ft> wahwa tegu ttbt». oliwad «n»attnn», ja «hllhe»lhinlli »^afatblhili \tmtt a>b»h» tinbral jimmtim«««I« Jcanaanl tbe» laate« lahingi» lattlaleo teUtt« Al«•nmaSnlcftb »liwa» «,b»,n, tindlule mä!lm>ledtantsid ftlltfam« aja fee« to,t õtawõitnud. mi tl fee fmb>lui pea nenbt lättt p,b» langema, ja «ttbialaft» «limad»eoaj« tt« l"i!-.»«t, »le wõila fo«»u« l,» naad loi»>fõamehi « laboert wangi mitsimtb 4« »eal,ta ja Nasstm»Valboatja- N,ed wõidad jäiwad sii» t»it lemm«, lest »dtia.noopolt» oliwad eahat.gemife põhjala» «Ilaklt.j«t«,«b jo fo«n,»lab jätwad «ti ««««l» pahlnp»«. toa*r4n* eabu.taup malmi» oltt* tthtm».40. C. R. Jakobsoni „Sakala" esimene number (1878).Erste Nummer der „Sakala" C. R. Jakobsons (1878).
- Seite 1:
R-ANTIK€€STI.RflfllfflflT
- Seite 4 und 5:
R. ANTIKEESTI RAAMAT1535-1935ARENGU
- Seite 6 und 7:
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGUTO
- Seite 8 und 9:
134. Aidu vallavalitsus135. «lausa
- Seite 12 und 13:
SISUKORD. / INHALT.Saateks / Zum Ge
- Seite 14 und 15:
kohta jne.), et säilitada ühtlust
- Seite 16 und 17:
ist der Verfasser sich nur zu sehr
- Seite 18 und 19:
Aga nad suutsid olla agressiivsed k
- Seite 20 und 21:
Seal seati koguni üles nõue, et p
- Seite 22 und 23:
kogu juhataja dr. H. Weiss õnnelik
- Seite 24:
24algult ongi säilinud ka meie esi
- Seite 28 und 29:
Raamatuid Bächer Brošüüre Brosc
- Seite 30 und 31:
Raamat aastail 1525—1917 ja 1918
- Seite 33 und 34:
Sajandite järgi vaadeldes on pilt
- Seite 35 und 36:
eessõna siiski veel saksakeelne (
- Seite 37 und 38:
Et aga sellises olukorras raamat om
- Seite 39 und 40:
Sajandi algkümnetel ja ka üldse s
- Seite 41 und 42:
lema seda, et talupoeg maksva korra
- Seite 43 und 44:
kijate ja kirjastajate teotsemine,
- Seite 45 und 46:
16.—19. sajandini trükiste arvul
- Seite 47 und 48:
. fcaatnat sisu jäkgi.1535—1917
- Seite 49:
^laamat idu ja\g£3-ie ßiic&ex (At
- Seite 52 und 53:
ÜhiskonnateadusedKirjandusteadus j
- Seite 54 und 55:
määratud veel rahvale, kuna need
- Seite 56 und 57:
inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma
- Seite 58 und 59:
LiikTrükiste arvAnzahl derDruckwer
- Seite 60 und 61:
(„Koli-ramat, Seitsmes jaggo", 18
- Seite 62 und 63:
toreiks on eesti soost tuntud kooli
- Seite 64 und 65:
Esimesel kohal on trükised ilukirj
- Seite 66 und 67:
kaasa vaba kultuurilise arengu ja l
- Seite 68 und 69:
matuid loodusteaduse ja matemaatika
- Seite 71 und 72:
ajal rahvustunnet tõsta positiivse
- Seite 73 und 74:
Suure tõlgete ülekaalu tõttu enn
- Seite 75 und 76:
juuni keskel sõjahädaohu eest aju
- Seite 77: ßacunat CtUniunCsko&a jcfogi3x£ J
- Seite 80 und 81: (1883), K. A. Hermann Tartus (1886)
- Seite 82 und 83: suure hulga teiste teaduslikkude as
- Seite 84 und 85: II/. HidpUk eesti ajükjtyandusse.O
- Seite 86 und 87: Otto Willem Masing hakkab välja an
- Seite 88 und 89: ja alates 1891. aastast päevalehek
- Seite 90 und 91: AJAKIRJANDUS AASTATE JÄRGI.Das per
- Seite 93 und 94: ilmuma hakkas Tallinnas 1901. a. no
- Seite 95 und 96: senti ja iseseisvusaastail 64,8 pro
- Seite 97: REPRODUKTSIOONID.ABBILDUNGEN.
- Seite 100 und 101: iiXt^rf2. Eestikeelseid sõnu 15. s
- Seite 102 und 103: zeteislcutvnl pero Deopmiracfa dua?
- Seite 104 und 105: I4JTO.^Il».l/jo« ii$ '^p'jgr/rKil
- Seite 106 und 107: Gand
- Seite 108 und 109: DlSPfTATlOSEXT/4DoMIRACULOSAET SALU
- Seite 110 und 111: ßochzeltMGedlcht/Zu Hhren vnd Wolg
- Seite 112 und 113: Otsse MstulunmmlaNWWnna/KumbVerrsst
- Seite 114 und 115: Warrast Tffanda Msuffe Nriffuffe Vu
- Seite 116 und 117: üks KaunisJutto-Õppe tusse-Ramat.
- Seite 118 und 119: N V) & & & $ $ $ $ $ ,eine estnisch
- Seite 120 und 121: "iE)!^Ü^ ^Böümmajtfe (öyth.ß2
- Seite 122 und 123: WHH30. „Noor-Eesti" III (1909) al
- Seite 124 und 125: LWile bppelllöMis seesmonned head
- Seite 126 und 127: wTei»eOannnmctoja;aaftal1840.Gbf;U
- Seite 131: ö 239'CO
Change language