R-ANTIK - The European Library

inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma rahwa Kalender",mis ilmuma hakkas Õpetatud Eesti Seltsiväljaandel (1838. a.) ja väärtuslikke kirjanduspalasidpakub Faehlmann'i sulest. Ka lugejaoli muutunud nõudlikumaks. Et kalender sellaloli ainuke pidevam väljaanne, esitati sellelesuuri ja tihti väga erinevaid nõudeid, midaFaehlmann kirjeldab tuntud vestes „Kalendriteggijakimbus".Suurenenud on ilukirjandus. R. W. Willmannale,Arwelius'ele jt. lisanduvad J. W. L.Luce („Sarema Jutto ramat" I 1807. a., II 1812. a.).H. Wahl („Monned laulud" 1806. a.), R. J. Winkler(„Eesti-Ma-wäe söa-laulud" 1807. a.), O. R.Holtz („Luggemissed Eestima Tallorahwa Mõistusseja Süddame Juhhatamiseks" 1817. a.), O.W. Masing („Pühhapäwa Wahheluggemissed"1818. a.), krahv P. Mannteuffel („Aiawite peergowalgussel" 1838. a., „Willem Nawi ello-päwad"1839. a.) jt. Sajandi 40-ndail aastail kerkivadesile ka eestlastest autorid F. R. Kreutzwald(„Wina katk" 1840. a.. „Sippelgas" I 1843. a.).J. W. Jannsen („Sannumetoja" I 1848. a.) jt.Samuti kuulub sajandi esimese poole lõppkümnessehaledasisulise kirjanduse tekkimine („Jenowewa".„Kriseldis", „Irlanda", „KannatlikkuHelena luggu" jt.).Ühiskonnateaduse liigis leiavad tõlkimistseadused, mis talurahvale antud, ja väljavõttedseadustest. Keele alal esineb peamiselt ABDraamatuidja alglugemikke. mis moodustavadsajandi I poole kogu ilmalikust toodangust12,3 protsenti. Vastavalt kooli- ja poliitilisteleoludele on keeleõpperaamatute hulgas ka niisuguseid,nagu: „FVCCKO-3CTOHCK. OiaBHHCKana3öyKa" (1848. a.), „Ma ja Saksa kell kõnned"(1845. a.), „Öppetusse-Ramat marahwale. kessaksa kelt tahhab õppida" (1847. a.) jt. Ka leidubjuba teisi kooliraamatuid peäle lugemiseõpetamiseks määratud ABD-raamatute. Eeskätt„arropiddamissest ehk arwamisse-kunstist"(esimene selline iseseisva raamatuna 1806.a., kuna koos muuga juba aasta varem oli ilmunudG. G. Marpurgi „Luggemisse-ramatus"lk. 89—115 „Arwo-Kunsti kige eddimänne Allustus"),loodusõpetusest „Lomisse Õppetusseramat"(1842. a.). maadeteaduse alalt „Mailmamade õppetus" (1849. a.), F. R. Kreutzwaldi„Mailm ja mõnda, mis seal seesleida on" (1849. a.) ja „Ma- ja Merrepiltid"(1850. a.). Rakendusteaduse alal ongegebene „Tarto- ja Wörro-ma rahwa Kalender",der bedeutsame Artikel aus der FederFaehlmanns brachte. Auch der Leserkreiswurde anspruchsvoller. Da der Kalender damalsdie einzige ständige Ausgabe war, sostellte man an ihn grosse und nur zu häufigvoneinander durchaus abweichende Forderungen,wovon Faehlmann in seiner bekanntenErzählung „Kalendri-teggija kimbus" ein anschaulichesBild entwirft.Die Schönliteratur war beträchtlich vorwärtsgegangen. Zu R. W. Willmann, Arwelius u. a.gesellten sich J. W. L. Luce („Sarema Juttoramat" I 1807. II 1312). H. Wahl („Monned laulud"1806), R. J. Winkler („Eesti-Ma-wäe söa-laulud"1807), O. R. Holtz („Luggemissed EestimaTallorahwa Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks"1817), O. W. Masing („Pühhapäwa Wahheluggemissed"1818), Graf P. Mannteuffel („Aiawitepeergo walgussel" 1838, „Willem Nawiello-päwad" 1839) u. a. In den 40-er Jahren tratenauch estnische Verfasser hervor, F. R.Kreutzwald („Wina katk" 1840. „Sippelgas" I1843), J. W. Jannsen („Sannumetoja" I 1848) u. a.Ebenso entstand um diese Zeit eine sentimentaleDichtung („Jenowewa", „Kriseldis", „Irlanda",„Kannatlikke Helena luggu" u. a.)Was die Gesellschaftskunde anlangt, so wurdenÜbersetzungen der Bauerngesetze bezw.Auszüge aus ihnen herausgebracht. An sprachwissenschaftlichenSchriften wurden hauptsächlichABCbücher und einige Lesebücherfür Anfänger gedruckt, die in der ersten Hälftedes Jahrhunderts immerhin 12,3 v.H. der gesamtenweltlichen Literatur bildeten. Kennzeichnendfür die damaligen Schul- und politischenVerhältnisse ist das Erscheinen solcher Sprachlehrenwie „PyccKO-3cTOHCK. CAaBHHCKaa aa6v«a"(1848), „Ma ja Saksa kell kõnned" (1845), „Öppetusse-Ramatmarahwale, kes saksa kelt tahhabõppida" (1847) u. a. Auch sind bereits ausserden für den elementaren Unterricht im Lesenbestimmten ABCbüchern sonstige Schulbücheranzutreffen, so vor allem Rechenbücher „arropiddamissestehk arwamisse-kunstist" (das erstedieser Art 1806). dann auch das erste Lehrbuchder Naturkunde „Lomisse öppetusse-ramat"(1842) sowie ferner der Erdkunde „Mailma madeõppetus" (1849) und als die wichtigsten F. R.Kreutzwalds „Mailm ja mõnda, mis seal seesleida on" (1849) und „Ma- ja Merrepiltid" (1850).Die Schriften aus dem Gebiet der angewandtenWissenschaften enthalten vorwiegend ärztlicheRatschläge, so z. B. die Schrift von Lenz überdie Verhütung der Ruhr („kötto-többe") (1807).ferner „Lühhikenne õppetus nende abbiks, kesnäitawad surnud ollewa, ja ommeti weel ellawad"(1811). „Warri-rougedest" (1815). „TerwisseKatekismusse Ramat" (in der Übersetzung vonJ. W. L. Luce 1616) u. a. Als zur Gruppe derangewandten Wissenschaften gehörend seienenamuses mitmesugused arstlikud nõuandeteosed, nagu „Kötto-többe" eest hoidmisest(Lenz'ilt 1807. a.), „Lühhikenne õppetus nendeabbiks, kes näitawad surnud ollewa, ja ommetiweel ellawad" (1811. a.). „Warri-rougedest"(1815. a.), „Terwisse Katekismusse Ramat"(J. W. L Luce tõlkes 1816. a.) jt. Rakendus teadusteliigist oleks veel mainida põllumajanse