R-ANTIK - The European Library

Edasi näeme veel väljaspool Tartut ja Tallinnatjärgmisi ajalehti: „Kündjat" (1882—1891)Riias, J. Reinwald'! poolt asutatud „Virmalist"Peterburis (1887), sama lehte juba aasta järelNarvas ja lõpuks 1899. aastast „Uue Aja" nimeall Tallinnas, kus see peatselt hakkab ilmumakaks korda nädalas, ja „Saarlast" Kuressaares(1884—1910). Ning lõpuks sajandi lõpul (1897.aastast) näeme ka Ameerika eestlastel omahäälekandjat „Eesti Amerika Postimeest". Needlehed olid vaid kohaliku iseloomuga, tõid ainultteateid ja jätsid rahvusküsimused kas hoopispuudutamata või märkisid neid tagasihoidlikult2i).Kesksemate väljaannetena tuleb hinnata läinudsajandi eesti ajalehtedest Jakobsoni„Sakalat" ja teatava ajavahemiku järel „Postimeest",viimast osalt juba K. A. Hermann'i,eriti aga Jaan Tõnissoni toimetusel. Kuidka teised ajalehed on kaasa aidanud õige suurestieesti kultuurielu ja iseteadvuse arengule.(Üksikasjalisem ülevaade ajakirjandusest jaselle tähendusest eesti vaimses arengus onkäesoleva töö autorilt ilmunud koguteoses„Raamatu osa Eesti arengus" 1935, lk. 246—263.)Ajalehtede kõrval on läinud sajandil ka jubaajakirju. Esimeseks sellesarnaseks oli „M e e -1 e j a h u t a j a, piltidega kaunistatud Eesti kirjanduseajaleht õpetliku ning ajaviitliku sisuga"(hiljemini: „Meelejahutaja, Eesti perekonnaõpetlik ja lõbus nädalakiri"), mis ilmus 1879.—1887. a. Edasi on tähelepanuväärsemad teaduseja juttude ajakiri „Oma Maa" (1884—1891),kuukiri eesti muusika edendamiseks „Laulu jaMängu Leht" (1885—1897), põllutöö, karjakasvatamise,mesilastepidamise , käsitöö jaaianduse ajakiri „Põllumees" (alates 1895. aastast)ja perekonnaleht „Linda" (alates 1887. aastast).Peale iseseisvate ajakirjade ilmus ka ajalehtedekaasandeina ajakirjataolisi perioodilisilisasid: „Perno Postimehe" „lissa-kirri" „Pagganatteö ja koit" (1861—1864). „Eesti Postimehhejuttotubba" (1863. aastast alates), „Eesti Postimehelisaleht" (1871. aastast alates), „Eesti Põllumees"(1868—1889). „Eesti Postimehe" Muusikalisaleht (1882—1901) ning lõpuks „ „Valguse"Põlluteadusline lisaleht" (1895. aastast alates).20. sajandi algul rikastus eesti ajakirjandussilmapaistva ajalehe „Teataja" võrra, misAusserhalb Tartus und Tallinns erschienenferner noch folgende Zeitungen: der „Kündja"in Riga 1832—1391. das „Virmaline", 1887 vonJ. Reinwald in St. Petersburg begründet, imfolgenden Jahr bereits in Narva und seit 1899unter dem Namen „Uus Aeg" in Tallinn — hiersehr bald zweimal wöchentlich; ferner der„Saarlane" in Kuressaare 1884—1910; schliesslicham Ausgang des Jahrhunderts (seit 1897)das Organ der Esten in Amerika „Eesti AmerikaPostimees". Diese Blätter waren aber dochmehr rein örtlichen Charakters, brachten nurNachrichten und berührten die völkischen Fragenwenn überhaupt, so doch nur ganz zurückhaltend.Unter den estnischen Zeitungen des vorigenJahrhunderts sind die „Sakala" Jakobsonsund dann später der „Postimees" als die zweifellosbedeutendsten anzusprechen,- dieser zumTeil auch schon unter der Leitung K. A. Hermanns,ganz besonders aber seit seinem Übergangan Jaan Tõnisson. Doch auch die anderenZeitungen haben sehr viel zur Entwicklungdes estnischen kulturellen Lebens und zurKräftigung des völkischen Selbstbewusstseinsbeigetragen. (Eine eingehendere Übersichtüber die periodische Presse und ihre Bedeutungfür die geistige Entwicklung Estlands hat derVerfasser vorliegender Schrift in dem Sammelwerk„Raamatu osa Eesti arengus" 1935, S. 246— 263 veröffentlicht.)Neben den Zeitungen erschienen im vorigenJahrhundert auch bereits Zeitschriften. AlsErstling vermerken wir „M eelejahutaja.piltidega kaunistatud Eesti kirjanduse ajalehtõpetliku ning ajaviitliku sisuga" (später: „Meelejahutaja,Eesti perekonna õpetlik ja lõbusnädalakiri"), der 1879—1887 erschien. Beachtenswertsind ferner die wissenschaftliche undbelletristische Zeitschrift „Oma Maa" (1884——1891), die Monatsschrift zur Förderung derMusik „Laulu ja Mängu Leht" (1885—1897), dieder Landwirtschaft, Viehzucht, Imkerei, demHausfleiss und Gartenbau gewidmete Zeitschrift„Põllumees" (seit 1895) und schliesslichdie Frauenzeitschrift, später das Familienblatt„Linda" (seit 1887). Abgesehen von den selbständigenZeitschriften gaben auch die Zeitungenperiodische Beilagen zeitschriftmässigenCharakters heraus, so der „Perno Postimees"das Beiblatt: „Pagganatte ö ja koit" (1861—1864).der „Eesti Postimees" die Beilagen: „Eesti Postimehhejuttotubba" (seit 1863). „Eesti Postimehelisaleht" (seit 1871). „Eesti Põllumees" (1868——1889) und „Muusika lisaleht" (1882—1901).schliesslich die Zeitung „Valgus" landwirtschaftlicheFragen behandelnde Beihefte (seit1895).Das beginnende 20. Jh. bereicherte die estnischePresse um eine vorzüglich geleitete Ta-8 9