LiikTrükiste arvAnzahl derDruckwerke0//oGruppe2. Usuteadus3. ÜhiskonnateadusedStatistikaMajandusteadusÕigusPõhikirjadKasvatus ja haridus4. Keeleteadus5. Loodus- ja täppisteadused6. RakendusteadusedArstiteadusPõllumajandus7. Kunst8. Kirjandusteadus. IlukirjandusProosaLuule (ka laulikud)Näidend9. Ajalugu. MaateadusAjaluguMaateadus16825131604122174341173431181651441795100857123139657427,88,55,60,35,72,429,6Kokku 6054 100 Insgesamt2,32. Religion3. GesellschaftskundeStatistikVolkswirtschaftRechtStatutenErziehung und Unterricht4. Sprachwissenschaft5. Natur- und exakte Wissenschaften6. Angewandte WissenschaftenMedizinLandwirtschaft7. Kunst8. Literaturgeschichte. SchönliteraturProsaPoesie (auch Liedersammlungen)Dramatische Schriften9. Geschichte. ErdkundeGeschichteErdkundeSelle tabeli liigitusest ilmneb, et esimeselekohale on tulnud ilukirjandus, võttes enese alla29,6 prots. kogu toodangust. Alles sajandi esimeselpoolel oli ilukirjanduse osa 7,4 protsenti.Vaimulik kirjandus, mis sajandi esimesel poolelmoodustas toodangust 53,5 protsenti, on langenud27,8 protsendile. Suurenenud on märksaka ühiskonnateaduslik kirjandus, eriti majanduslikkudekäsitluste ja põhikirjade suhtes, mistäiesti uute aladena juurde tulnud. See on seletatavseltside tekkimisega ja majanduse alalteotsevate seltside väljaannetega. Rakendusteadusteall põllumajanduse osas võib nähaeriti märkimisväärset trükiste arvu: 165!Üldse nähtub tabelist, et kõik alad on viljelemistleidnud ja mitte enam mõne üksiku trükisega,vaid iga ala kohta on tekkinud juba omaetteulatuslikum kirjandus.Kahtlemata kuulub rahvuseepose „Kalevipoja"ilmumine eesti rahvuslikkude suursündmustehulka. „Kalevipoja" esimene väljaanneilmus korraga kahes keeles, eesti-saksakeelsenaõpetatud Eesti Seltsi väljaandel. Esimenevihk pääses avalikkuse ette 1857. a.. raamatulõpp aga alles 1861. aastal. Juba aasta pärast(1862) ilmub teine väljaanne ainult eestikeelsenaSoomes Kuopio linnas. Mitte üksi kirjan-An erster Stelle steht nunmehr die Schönliteraturmit 29,6 v. H., während sie in der erstenHälfte des Jahrhunderts mit nur 7,4 v. H. vertretenwar. Die geistliche Literatur, die in derersten Hälfte 53,5 v. H. erreichte, ist nun auf27,8 v. H. gesunken. Stark zugenommen hat auchdie Gesellschaftskunde, in welcher Gruppe alsvöllig neue Gattung besonders volkswirtschaftlicheAbhandlungen und Statuten hinzugekommensind, was durch die Entstehungvon Vereinen und durch die Veröffentlichungender auf volkswirtschaftlichem Gebiete sich betätigendenGesellschaften zu erklären ist. Unterden angewandten Wissenschaften fällt die Zahlvon 165 Schriften landwirtschaftlichen Inhaltsbesonders in die Augen.Aus der Tabelle ersehen wir auch, dass nunmehralle Literaturgruppen vertreten sind, undzwar nicht nur mit einzelnen Drucken, sonderndass eine jede ihr ziemlich ausgedehntesSchrifttum aufzuweisen hat.Ohne allen Zweifel gehört das Erscheinendes Volksepos „Kalevipoeg" zu den grossennationalen Ereignissen im Leben der Esten. Dieerste Ausgabe dieses Werkes war zweisprachig,estnisch und deutsch, und wurde inden Verhandlungen der Gelehrten EstnischenGesellschaft veröffentlicht. Das erste Heft verliess1857 die Presse, der Schluss des Werkesaber erst 1861. Bereits nach einem Jahr wurde
duslikult ei ole „Kalevipoja" osa suur, vaid karahvapedagoogiliselt oli see teos ülisuuretähtsusega, sisendades rahvuslikult uinuvaisseteoorjadesse ja väheseisse ärksamaisse huigisserahvustunnet ja virgutades ning julgustadesneid rahvuslikule elule. 1875. a. ilmus juba3. trükk ja 1901. a. 4. trükk. Nende täielikkudeväljaannete kõrval ilmub rida käsitlusi „Kalevipoja"ainetel ja lühemaid ümberjutustisi, miskõik levib laialistesse rahvamassidesse ja leiabseal vastuvõtlikku pinda.„Kalevipoeg" on ka teoseks, mis laiemalt kuiükski teine eesti raamat on ulatunud väljapoole.Ilmudes juba alguses eesti-saksakeelsena,leidis ta tee üle eesti piiride. 60-ndail ja70-ndail aastail leidub terve rida käsitlusi jasisuümberjutustisi võõrais keelis. Seega on„Kalevipoeg" viinud eesti nime ka väljapooleja tutvustanud eestlasi kui suure minevikugarahvast.Muu kõrval tekitab „Kalevipoja" ilmumineka elavat huvi rahvaloomingu vastu ja selle tulemusenahakkab ilmuma teoseid rahvateadustealalt, nii Kreutzwaldilt „Eesti-rahwaEnnemuistsed jutud ja Wanad laulud" (I—III,1860—1865) jt.. J. Jung'ilt 1879. a. „Eesti rahwawanast usust, kombedest ja juttudest" jne.Kuid ka väljaspool on huvi tõusnud eestlasteloomingu ja omapära kohta, mille tõenduseksrida käsitlusi.Rööbiti rahvaloomingu esiletõstmisega tutvustatakseeestlastele ka nende ajalugu ningmanatakse sellega esile nende muistne iseseisvusja kurb saatus võõraste võimu alla sattumisel;kõik see õhutab rahvast tulisemaile tegudelerahvusliku oleviku ja tuleviku loomisesuunas. Selles liigis olgu nimetatud esimestekäsitlustena G. Blumberga „Juhatajat kodu- jaisamaa tundmisele" (1871. a.), J. Hurt'i „Pilte isamaasündinud asjust" (1879. a.), C. R. Jakobson'i„Kolme isamaa kõnet" (1870. a.) ja J. Jungimitmeid käsitlusi: „Mõnda ismaa wanust aegust"(1875. a.), „Liiwimaa kuningas Magnus"„Sakala maa", „Nurmegunde maa" jt. ning lõpuks„Muinasaja teadus eestlaste maalt" I—II.Küll ilmus ajaloolise sisuga raamatuid jubavarem, nagu „Sündinud asjade juttustaminne"eine zweite rein estnische Ausgabe in Finnland(Kuopio) verlegt. Der „Kalevipoeg" nimmt nichtnur rein literarisch eine hervorragende Stelleein, sondern war vor allem auch volkserzieherischvon allergrösster Bedeutung, insofern erdas Nationalgefühl der völkisch noch im Schlafbefangenen Fronarbeiter entfachte und die zunächstnoch kleinen, ihres Volkstums bewusstgewordenen Kreise zu einem intensiven völkischenLeben ermunterte und zu zielbewussterArbeit anspornte. 1875 wurde bereits die dritteund 1901 die vierte Auflage notwendig. Nebendiesen vollständigen Ausgaben erschien nocheine Reihe von Untersuchungen über das Epossowie kürzerer Wiedergaben in Prosa, die allein die weitesten Kreise des Volkes drangenund lebhaften Widerhall fanden. Der „Kalevipoeg"ist zugleich ein Werk, das mehr wieirgend ein anderes estnisches Buch weit imAuslande bekannt wurde. Von vornherein inestnischer und deutscher Sprache erschienen,konnte er den Weg über die Grenzen Estlandsnehmen. In den 60-er und 70-er Jahren wurdenihm mehrere Untersuchungen und Inhaltswiedergabenin fremden Sprachen gewidmet.Durch den „Kalevipoeg" ist der estnische Nämeweit in die Welt hinausgetragen worden, sinddie Esten als ein Volk mit einer grossen Vergangenheitbekannt geworden.Unter anderem weckte der „Kalevipoeg"auch ein lebhaftes Interesse für das künstlerischeSchaffen des Volkes, das mehrere Werkefolkloristischen Charakters zeitigte, so Kreutzwalds„Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja Wanadlaulud" (I—III, 1860—1865) u. a., J. Jungs„Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest"(1879) u. s. w. Auch ausserhalb Estlandswurde die Aufmerksamkeit auf das Schaffenund die Eigenart der Esten gelenkt, wovonmannigfache Untersuchungen Zeugnis ablegen.Wurde so der Volkskultur der Esten wiederdie geziemende Stellung zugewiesen, so wurdendie Esten gleichzeitig mit ihrer Geschichteund damit mit ihrer einstigen Selbständigkeitin alter Zeit und mit ihrem traurigen Schicksalunter der Fremdherrschaft bekannt; dieses allesspornte das Volk zu einer erfolgreichen Tätigkeithinsichtlich der Ausgestaltung ihres völkischenEigenlebens in Gegenwart und Zukunftan. Als die ersten hierher gehörendenErscheinungen wären zu nennen G. Blumbergs„Juhataja kodu- ja isamaa tundmisele" (1871),J. Hurts „Pildid isamaa sündinud asjust" (1879),C. R. Jakobsons „Kolm isamaa kõnet" (1870) undmehrere Abhandlungen J. Jungs: „Mõnda isamaawanust aegust" (1875), „Liiwimaa kuningasMagnus", „Sakala maa", „Nurmegunde maa" u.a. sowie schliesslich „Muinasaja teadus eestlastemaalt" I—II.Wohl waren auch schon früher historischeSchriften erschienen, wie z. B. „Sündinud asjade
- Seite 1:
R-ANTIK€€STI.RflfllfflflT
- Seite 4 und 5:
R. ANTIKEESTI RAAMAT1535-1935ARENGU
- Seite 6 und 7:
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGUTO
- Seite 8 und 9: 134. Aidu vallavalitsus135. «lausa
- Seite 12 und 13: SISUKORD. / INHALT.Saateks / Zum Ge
- Seite 14 und 15: kohta jne.), et säilitada ühtlust
- Seite 16 und 17: ist der Verfasser sich nur zu sehr
- Seite 18 und 19: Aga nad suutsid olla agressiivsed k
- Seite 20 und 21: Seal seati koguni üles nõue, et p
- Seite 22 und 23: kogu juhataja dr. H. Weiss õnnelik
- Seite 24: 24algult ongi säilinud ka meie esi
- Seite 28 und 29: Raamatuid Bächer Brošüüre Brosc
- Seite 30 und 31: Raamat aastail 1525—1917 ja 1918
- Seite 33 und 34: Sajandite järgi vaadeldes on pilt
- Seite 35 und 36: eessõna siiski veel saksakeelne (
- Seite 37 und 38: Et aga sellises olukorras raamat om
- Seite 39 und 40: Sajandi algkümnetel ja ka üldse s
- Seite 41 und 42: lema seda, et talupoeg maksva korra
- Seite 43 und 44: kijate ja kirjastajate teotsemine,
- Seite 45 und 46: 16.—19. sajandini trükiste arvul
- Seite 47 und 48: . fcaatnat sisu jäkgi.1535—1917
- Seite 49: ^laamat idu ja\g£3-ie ßiic&ex (At
- Seite 52 und 53: ÜhiskonnateadusedKirjandusteadus j
- Seite 54 und 55: määratud veel rahvale, kuna need
- Seite 56 und 57: inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma
- Seite 60 und 61: („Koli-ramat, Seitsmes jaggo", 18
- Seite 62 und 63: toreiks on eesti soost tuntud kooli
- Seite 64 und 65: Esimesel kohal on trükised ilukirj
- Seite 66 und 67: kaasa vaba kultuurilise arengu ja l
- Seite 68 und 69: matuid loodusteaduse ja matemaatika
- Seite 71 und 72: ajal rahvustunnet tõsta positiivse
- Seite 73 und 74: Suure tõlgete ülekaalu tõttu enn
- Seite 75 und 76: juuni keskel sõjahädaohu eest aju
- Seite 77: ßacunat CtUniunCsko&a jcfogi3x£ J
- Seite 80 und 81: (1883), K. A. Hermann Tartus (1886)
- Seite 82 und 83: suure hulga teiste teaduslikkude as
- Seite 84 und 85: II/. HidpUk eesti ajükjtyandusse.O
- Seite 86 und 87: Otto Willem Masing hakkab välja an
- Seite 88 und 89: ja alates 1891. aastast päevalehek
- Seite 90 und 91: AJAKIRJANDUS AASTATE JÄRGI.Das per
- Seite 93 und 94: ilmuma hakkas Tallinnas 1901. a. no
- Seite 95 und 96: senti ja iseseisvusaastail 64,8 pro
- Seite 97: REPRODUKTSIOONID.ABBILDUNGEN.
- Seite 100 und 101: iiXt^rf2. Eestikeelseid sõnu 15. s
- Seite 102 und 103: zeteislcutvnl pero Deopmiracfa dua?
- Seite 104 und 105: I4JTO.^Il».l/jo« ii$ '^p'jgr/rKil
- Seite 106 und 107: Gand
- Seite 108 und 109:
DlSPfTATlOSEXT/4DoMIRACULOSAET SALU
- Seite 110 und 111:
ßochzeltMGedlcht/Zu Hhren vnd Wolg
- Seite 112 und 113:
Otsse MstulunmmlaNWWnna/KumbVerrsst
- Seite 114 und 115:
Warrast Tffanda Msuffe Nriffuffe Vu
- Seite 116 und 117:
üks KaunisJutto-Õppe tusse-Ramat.
- Seite 118 und 119:
N V) & & & $ $ $ $ $ ,eine estnisch
- Seite 120 und 121:
"iE)!^Ü^ ^Böümmajtfe (öyth.ß2
- Seite 122 und 123:
WHH30. „Noor-Eesti" III (1909) al
- Seite 124 und 125:
LWile bppelllöMis seesmonned head
- Seite 126 und 127:
wTei»eOannnmctoja;aaftal1840.Gbf;U
- Seite 128 und 129:
«terre, armas (Stfu rahwas!Minna,
- Seite 131:
ö 239'CO