R-ANTIK - The European Library

ja tsensuuri kõvendamise, siis ei suutnud seeometigi arengut oluliselt takistada. Uued isikudtõusid etteotsa, otsiti uusi teotsemisvõimalusija areng läks edasi, saades, nagu arvudnäitavad, isegi uut hoogu. Kui nüüd ajalehesvähem võidi kõnelda rahva poliitilistest õigustest,siis seda enam tehti tööd üldhariduslikkudeküsimuste selgitamisel, kutseoskusesüvendamisel jne. Ühtlasi tungis just sel ajalajakirjandus silmapaistvas ulatuses ka kõigekaugemaisse maakolkaisse.Võrreldes 20. sajandi ajakirjanduslikku produktsioonikuni riikliku iseseisvuseni vastavateaastate raamatutoodanguga, näeme, etõtse sajandi algul ajakirjandus ei näita nii suurttõusu kui raamat, mida tuleb seletada sellega,et organiseerimistöö ajakirjanduse alal oli tehniliseltraskem ja ka poliitiliselt rohkem kitsendatud.Kuid 1906. aastast peale on ajakirjandusealal märgata palju suuremat tõusu kuiraamatutoodangus. Ja hiljem maailmasõjaaastadei too enesega kaasa nii märgatavat langustkui raamatu alal.1918. aasta, saksa okupatsiooni aeg. on olnudajakirjandusele kogu tema senise kestuse kõigeraskemaks ajaks. Vaba sõna oli täielikult mahasurutud. Ilmusid vaid ametlikud või ametlikkupoliitikat tunnustavad lehed, millistes kõigesilmapaistvamal kohal asetses ametlikult pooltsaadetud materjal. Kui aga vastavas tabelisnäeme sel aastal siiski ilmunud olevat 71 lehte1995 numbriga, siis tuleb arvestada seda, etsellest arvust suure osa moodustavad ajakirjadja 1918. a. algul kuni okupatsioonini ning aastalõpul pärast okupatsiooni ilmunud ajalehed.Iseseisvusajal avanevad ajakirjanduselevabad arenemisvõimalused ja selletõttu ületabsee aeg oma toodanguga eeliseseisvusaegseajakirjanduse hoopis suuremal määral, kui sedanägime raamatute juures.Kogu eesti ajakirjandusest on ilmunud enneriiklikku iseseisvust 149 aasta jooksul, alatesesimese ajalehe asutamisest (1766. a.). 1736aastakäiku 73 658 numbriga ja riikliku iseseisvuse17 aasta jooksul 3195 aastakäiku 117 754numbriga.Protsentides on üldtoodangu aastakäikudestilmunud enne riiklikku iseseisvust 35,2 prottungenund eine verschärfte Zensur geknebeltwar, konnte dennoch dieses alles den Gangder Geschichte nicht mehr wesentlich aufhalten.Es traten neue Persönlichkeiten an dieSpitze, es wurden neue Betätigungsmöglichkeitengesucht und gefunden und das völkischeLeben schritt vorwärts, wurde, wie es die Zahlenzeigen, sogar noch intensiver. Konnten inden Spalten der Blätter die politischen Rechtedes Volkes nicht mehr so ausführlich diskutiertwerden, so widmete man sich um so eingehenderder Behandlung allgemeinkultureller Fragen,der Vertiefung der Fachbildung usw. Dabeidrang gerade in dieser Zeit die Presse inganz auffallender Weise bis in die entlegenstenWinkel des Landes.Ein Vergleich des periodischen Schrifttumsmit der Buchproduktion im 20. Jh. bis zur Ausrufungder Republik erweist, dass im Anfangdes Jahrhunderts die periodische Presse keinenso starken Aufschwung nahm wie dasBuch. Es mag das einerseits durch die reintechnisch schwierigere Organisierung der periodischenPresse als andererseits durch die politischenWiderstände zu erklären sein. Dochseit 1906 entwickelte sich die periodische Literaturmerklich stärker als das Buch. Auch zeitigteder Weltkrieg hier keinen so fühlbarenRückgang wie hinsichtlich des Buchwesens.Das Jahr 1918 mit der deutschen Okkupationwar das schwerste in der Geschichte des estnischenperiodischen Schrifttums. Das freieWort wurde völlig unterdrückt. Es erschienennur amtliche oder die amtliche Politik billigendeBlätter, die in ihren Spalten an augenfälligerStelle das von den entsprechenden Behördenerhaltene Material brachten. Wennaber die einschlägige Tabelle für dieses Jahrdennoch 71 Blätter mit 1995 Nummern anführt,so muss in Betracht gezogen werden, dass essich hier zum grössten Teil um Zeitschriftenund die sowohl vor als nach der Okkupationszeitam Anfang und am Ende des Jahres erschienenenZeitungen handelt.Mit dem Beginn der Selbständigkeit eröffnetensich der periodischen Literatur freie Entwicklungsmöglichkeitenund daher übertrifftdie Produktion dieser Epoche die der vorrepublikanischenZeit in einem viel stärkerenMasse als es bei der Buchproduktion der Fallist.Seit dem ersten Periodikum (1766) erschienenim Laufe von 149 Jahren bis zur Unabhängigkeitserklärung1736 Jahrgänge periodischerLiteratur mit 73 658 Nummern, in den 17 Jahrender Republik dagegen 3195 Jahrgänge mit117 754 Nummern.Im Vonhundertsatz der gesamten Produktionder periodischen Literatur ausgedrückt94