matuid loodusteaduse ja matemaatika vallast,maateadusest, ajaloost, ühiskonnateadusest,majandusteadusest ja teistelt aladelt.Kuidas on lugu algupärandite ja tõlgetega jamillise vahekorra moodustavad need isekeskis,sellele on enneiseseisvusaegse toodangu osasraske vastust leida, kuna see küsimus vajaksveel palju eeltöid ja eri käsitlusi. Raamat iseaga enamasti ei ütle, kas ta on tõlge, mugandusvõi algupärand. Ilukirjanduse alal on sellessihis selgitusi tehtud, kuid sealgi on senini jõutudveel õige vähe ära teha. Siiski on võimalikilukirjanduse osas mõnda paralleeli tõmmata,mida on tehtudki peatükis ilukirjanduse vaatlemisel.Iseseisvusajast on rea aastate kohta koostanudja avaldanud eesti raamatu statistikat RiigiStatistika Keskbüroo. Siit näeme, et viimasteaastate (1929—1933) raamatutoodang (brošüüridarvestamata) sisaldab tõlkekirjandust keskmiselt15,1 prots., lehekülgede järgi 17,4 prots.Brošüüride hulgas on tõlkeid õige vähe —1929.—1933. a. keskmisele tugedes alla 5 prots.nende üldarvust. Algupärandite osatähtsustoodangus suureneb aga järjekindlalt.1934. a. toodangus on raamatute osas tõlkedjuba alla 10 prots.Naturkunde, Mathematik, Erdkunde, Geschichte,Gesellschaftskunde, Volkswirtschaft undanderer Fächer. Die Frage, wie es um die Original-und Ubersetzungsliteratur und ihr Verhältniszueinander in der vorrepublikanischenPeriode bestellt ist, kann zur Zeit noch nichteinwandfrei beantwortet werden, da es zu ihrerKlärung noch vieler Vorarbeiten und speziellerUntersuchungen bedarf. Die Bücher selbst gebenin der Mehrzahl keinen Aufschluss darüber,ob es sich um Übersetzungen, freie Bearbeitungenoder Originale handelt. Auf demGebiete der Schönliteratur liegen zwar einigeeinschlägige Studien vor, doch ist auch hiernoch nicht restlos Klarheit geschaffen. Immerhinlassen sich wenigstens einige Vergleicheziehen, worüber das Nähere im Abschnitt überdie Schönliteratur gebracht werden soll.Aus der Zeit der Selbständigkeit ist für eineReihe von Jahren eine Statistik des estnischenBuches vom Staatlichen Statistischen Zentralbüreauzusammengestellt und veröffentlichtworden. Aus dieser Statistik erhellt, dass inden letzten Jahren (1929—1933) die Übersetzungsliteraturim Mittel 15,1 v. H. der Bücher(ungerechnet die Broschüren) und 17,4 v. H. derDruckseiten erreicht. Unter den Broschüren sindÜbersetzungen sehr wenig vertreten, 1929——1933 waren es im Mittel weniger als 5 v. H.Der Anteil der Originalliteratur an der Buchproduktionnimmt ständig an Bedeutung zu.Von den Büchern des Jahres 1934 betragendie Übersetzungen bereits weniger als 10 v. H.AastadJahrRaamatuic Bücher Lehekülgi SeitenAlgup. Orig. Tõlkeid Obers. Algup. Orig. Tõlkeid Übers.% % % %1929 80.0 20,0 79.0 21,01930 83,3 16.7 82,8 17,01931 84,9 15,1 81,5 18.51932 86,6 13,4 84,0 16,01933 89.0 11,0 85,5 14,55 a. keskminelm Mittel in 5 Jahren 84,9 15,1 82.6 17,4Ilukirjanduse osa raamatutoodangus.Der Anteil der Schönliteratur an der Buchproduktion.Eraldi olgu vaadeldud veel ilukirjanduslikkuraamatut. On ju ilukirjandus vaimuliku kirjandusevalitsemisaja järele alaks, mis kõigeennem jõudis tõusta olulist osa etendavale kohaleja oma leviku poolest kõige enam ulatusmasside juurde. Olles ühiskondlikult orienteeritud,püüdis algupärane kirjandus ärkamis-Der Schönliteratur sei ein besonderer Abschnittgewidmet. War sie es doch, der es alserster nach dem Schwinden des Übergewichtsder geistlichen Literatur gelang, sich einenPlatz von wirklicher Bedeutung im Schrifttumzu erobern und am frühesten den Zugang zuden weiteren Kreisen des Volkes zu finden.Sozial eingestellt, bestrebte sich die Original-
JjžukfojaHdus II üdkÖH&LUhcdiiKI EELISESEISVUSAEG (1535 1917)Periode vor der Selbständigkeitserklärung (1535—1917)ALGUPÄRANDID OriginalePROOSAProsaTÕLKED ÜbersetzungenLUULE (KA LAULIKUD)Poesie (u. Liedersammlungen)KOKKU InsgesamtNÄITEKIRJANDUSDramatische Schriften164 242 555 19 1470 376 261 2025 540961 1865 2826II ISESEISVUSAEG (1918—1934)Periode nach der Selbständigkeitserklärung (1918—1934)ALGUPÄRANDID Originale TÕLKED Übersetzungen K( )KKU Insgesamt1f ^J jK» f\275 1707 4701375 1077 24522336 2942 5278
- Seite 1:
R-ANTIK€€STI.RflfllfflflT
- Seite 4 und 5:
R. ANTIKEESTI RAAMAT1535-1935ARENGU
- Seite 6 und 7:
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGUTO
- Seite 8 und 9:
134. Aidu vallavalitsus135. «lausa
- Seite 12 und 13:
SISUKORD. / INHALT.Saateks / Zum Ge
- Seite 14 und 15:
kohta jne.), et säilitada ühtlust
- Seite 16 und 17:
ist der Verfasser sich nur zu sehr
- Seite 18 und 19: Aga nad suutsid olla agressiivsed k
- Seite 20 und 21: Seal seati koguni üles nõue, et p
- Seite 22 und 23: kogu juhataja dr. H. Weiss õnnelik
- Seite 24: 24algult ongi säilinud ka meie esi
- Seite 28 und 29: Raamatuid Bächer Brošüüre Brosc
- Seite 30 und 31: Raamat aastail 1525—1917 ja 1918
- Seite 33 und 34: Sajandite järgi vaadeldes on pilt
- Seite 35 und 36: eessõna siiski veel saksakeelne (
- Seite 37 und 38: Et aga sellises olukorras raamat om
- Seite 39 und 40: Sajandi algkümnetel ja ka üldse s
- Seite 41 und 42: lema seda, et talupoeg maksva korra
- Seite 43 und 44: kijate ja kirjastajate teotsemine,
- Seite 45 und 46: 16.—19. sajandini trükiste arvul
- Seite 47 und 48: . fcaatnat sisu jäkgi.1535—1917
- Seite 49: ^laamat idu ja\g£3-ie ßiic&ex (At
- Seite 52 und 53: ÜhiskonnateadusedKirjandusteadus j
- Seite 54 und 55: määratud veel rahvale, kuna need
- Seite 56 und 57: inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma
- Seite 58 und 59: LiikTrükiste arvAnzahl derDruckwer
- Seite 60 und 61: („Koli-ramat, Seitsmes jaggo", 18
- Seite 62 und 63: toreiks on eesti soost tuntud kooli
- Seite 64 und 65: Esimesel kohal on trükised ilukirj
- Seite 66 und 67: kaasa vaba kultuurilise arengu ja l
- Seite 71 und 72: ajal rahvustunnet tõsta positiivse
- Seite 73 und 74: Suure tõlgete ülekaalu tõttu enn
- Seite 75 und 76: juuni keskel sõjahädaohu eest aju
- Seite 77: ßacunat CtUniunCsko&a jcfogi3x£ J
- Seite 80 und 81: (1883), K. A. Hermann Tartus (1886)
- Seite 82 und 83: suure hulga teiste teaduslikkude as
- Seite 84 und 85: II/. HidpUk eesti ajükjtyandusse.O
- Seite 86 und 87: Otto Willem Masing hakkab välja an
- Seite 88 und 89: ja alates 1891. aastast päevalehek
- Seite 90 und 91: AJAKIRJANDUS AASTATE JÄRGI.Das per
- Seite 93 und 94: ilmuma hakkas Tallinnas 1901. a. no
- Seite 95 und 96: senti ja iseseisvusaastail 64,8 pro
- Seite 97: REPRODUKTSIOONID.ABBILDUNGEN.
- Seite 100 und 101: iiXt^rf2. Eestikeelseid sõnu 15. s
- Seite 102 und 103: zeteislcutvnl pero Deopmiracfa dua?
- Seite 104 und 105: I4JTO.^Il».l/jo« ii$ '^p'jgr/rKil
- Seite 106 und 107: Gand
- Seite 108 und 109: DlSPfTATlOSEXT/4DoMIRACULOSAET SALU
- Seite 110 und 111: ßochzeltMGedlcht/Zu Hhren vnd Wolg
- Seite 112 und 113: Otsse MstulunmmlaNWWnna/KumbVerrsst
- Seite 114 und 115: Warrast Tffanda Msuffe Nriffuffe Vu
- Seite 116 und 117: üks KaunisJutto-Õppe tusse-Ramat.
- Seite 118 und 119:
N V) & & & $ $ $ $ $ ,eine estnisch
- Seite 120 und 121:
"iE)!^Ü^ ^Böümmajtfe (öyth.ß2
- Seite 122 und 123:
WHH30. „Noor-Eesti" III (1909) al
- Seite 124 und 125:
LWile bppelllöMis seesmonned head
- Seite 126 und 127:
wTei»eOannnmctoja;aaftal1840.Gbf;U
- Seite 128 und 129:
«terre, armas (Stfu rahwas!Minna,
- Seite 131:
ö 239'CO