R-ANTIK - The European Library

ja alates 1891. aastast päevaleheks, kõik teisedlehed aga ilmusid nädalalehtedena. „Postimees"jäi ainsaks tihedamini kui kord nädalas ilmuvaksajaleheks sajandi lõppaastani, mil „UusAeg" Tallinnas hakkas kaks korda nädalasilmuma, kui mitte arvestada katsetamisi „Valgusega"1883. ja 1884. aastal, mida taheti muutakolm korda ja koguni iga päev ilmuvaks ajaleheks.Alles uue sajandi algul seltsib „Postimehele"juba teisigi päevalehti. Tartus ilmusveel Ado Grenzstein'i poolt 1881. a. lõpul asutatud„Olevik", mis asutaja toimetusel sajandi80-ndate aastate lõpuni oli parim eesti rahvuslikajaleht. Kui aga Hermann „Perno Postimehe"Tartu tõi ja seda peagi kolm korda nädalas väljaandma hakkas, koondades enda ümber eestiharitlasi, jäi „Olevik" tagaplaanile ja muutusesialgu kindlusetuks ning pööras end 1890. a.paiku täielikult venestamisvoolu järgi.Tallinnas oli peale „Virulase" teiseks leheks„Valgus", mille asutas 1880. a. lõpul Rakveres„Kalevipoja" selts ja mis M. Lindenberg'i toimetuselilmus 1881. a. augustini. Järgneval aastalJ. Kõrv tõi „Valguse" Tallinna, kus seda väljaandis 1906. aastani. Kõrv katsetas „Valgust"Tallinnas kohe muuta kaks ja kolm korda ilmuvaksajaleheks, kuid see ei õnnestunud.Kõrv oma „Valgusega" sihtis kohe algusestpeale venestamispoliitika toetamisele ja propageerimisele,erinedes tunduvalt oma kolmestkaaslasest: Grenzsteini „Olevikust". Hermanni„Postimehest" ja Järve „Virulasest". Temaintriigide ja võtete läbi sunniti teine Tallinnaajaleht „Virulane" seisma ning selle toimetajasaadeti välja. Üheksakümnendail aastail püüabGrenzstein oma „Olevikuga" asjatult „Valgust"ületada venemeelsusele Tallinnas ilmuvaistlehtedest oleks veel nimetada „Tallinna Sõpra"(1879—1895) ja „Ristirahva Pühhapäeva Lehte"(1875—1919). Esimene asutati mõisnikkude toetuselvastukaaluks Jakobsonile, kuid see lehtei pääsenud mõjule. Samuti püüdis „RistirahvaPühhapäeva Leht" teha opositsiooni rahvuslikkeküsimusi esirinda seadnud ajalehtedele.gestaltete ihn 1891 zur Tageszeitung um. währendalle anderen Zeitungen noch als Wochenblättererschienen. Abgesehen von den 1883und 1884 missglückten Versuchen, den „Valgus"dreimal wöchentlich ja sogar täglich herauszubringen,blieb der „Postimees" bis zumAusgang des Jahrhunderts, als in Tallinn die„Uus Aeg" zweimal wöchentlich zu erscheinenbegann, die einzige mehr als einmal in derWoche erscheinende Zeitung. Erst mit dem Beginndes neuen Jahrhunderts traten ihm auchandere Tagesblätter an die Seite. Tartu besassausserdem noch die Ende 1881 von Ado Grenzsteingegründete „Olevik", die bis zum Endeder 80-er Jahre unter der Leitung ihres Gründerseines der bestgeleiteten nationalen estnischenBlätter war. Dann aber führte Hermannden „Perno Postimees" nach Tartu über undwusste die estnischen gebildeten Kreise umsein Blatt zu scharen, das er zudem alsbalddreimal wöchentlich erscheinen liess. Die„Olevik" war dem nicht gewachsen und wurdein den Hintergrund gedrängt; in ihrer politischenOrientierung wurde sie unsicher und unbeständigund lenkte 1890 gänzlich in das Fahrwasserder Russifizierung ein.Tallinn hatte neben dem „Virulane" als zweitesBlatt das „Valgus", das Ende 1880 in Rakverevon der Gesellschaft „Kalevipoeg" gegründetworden war und hier unter der RedaktionM. Lindenbergs bis zum August 1881 erschien.Im folgenden Jahr führte J. Kõrv dasBlatt nach Tallinn über, wo es sich bis 1906 haltenkonnte. Kõrv versuchte in Tallinn sogleichdas „Valgus" zwei- ja dreimal wöchentlich herauszubringen,doch gelang ihm dieses nicht.Von Anfang an befürwortete und propagierteKõrv in seinem „Valgus" die Russifizierungspolitik;das Blatt unterschied sich somitspürbar von seinen Zeitgenossen, derGrenzsteinschen „Olevik", dem Hermannschen„Postimees" und dem Järvschen „Virulane".Den Intriguen und Schlichen Kõrvs fiel dasandere tallinnsche Blatt „Virulane" zum Opfer:es wurde behördlich geschlossen und seinSchriftleiter ausgewiesen. In den 90-er Jahrensetzte auch Grenzstein seinen Ehrgeiz darein,in seiner „Olevik" die Russenfreundlichkeit des„Valgus" noch zu überbieten. Er hatte aber keinenErfolg. Von den anderen tallinnschen Zeitungenwären noch zu nennen der „TallinnaSõber" (1879—1895) und das „Ristirahva PühhapäevaLeht" (1875—1919). Jener wurde mit Unterstützungder Gutsbesitzer als Gegengewichtgegen Jakobson gegründet, doch konnte erkeinen spürbaren Einfluss gewinnen. Ebensobemühte sich das „Ristirahva Pühhapäeva Leht"in Opposition gegen die völkisch eingestelltenZeitungen zu treten.aa i -—