Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne 5.7.2 Sadama ekspluateerimise mõju OÜ E – Konsult töö nr E1177 LNG on veekeskkonnale ohutu, lekke korral vette sattunud gaas aurustub jäägitult (vt. ptk. 4) ning ei põhjusta näiteks naftasaaduste käitlemisel juhtunud õnnetustega võrreldavat merereostust. Veeldatud maagaasi tankeritel ei teki lastijäätmeid, mis võiksid kuritahtliku hooletuse või õnnetusjuhtumi korral merre sattuda ja reostuse põhjustada. Täislastis gaasitanker ei vaja üldjuhul ballastivett ning seetõttu puudub vajadus merekeskkonnale ohtliku ballastivee äraandmiseks ja käitlemiseks sadamas. TÜ Eesti Mereinstituudi hinnangul 17 on võimalus tulnukliikide levikuks laevakere küljest väga väikene. Küll aga peab loodav sadam olema valmis teiste sadamaseaduses loetletud laevaheitmete vastuvõtmiseks ja käitlemiseks kohustuslikus korras. Nõuded selleks on sätestatud sadamaseaduse § 25 ning enne sadama tegevuse alustamist peab sadamateenuse osutajal olema olemas valmidus laevaheitmete vastuvõtmiseks. 5.8 Õhu saaste Planeeritavas LNG terminalis tekivad heitmed õhku maagaasi põletamisel, nii elektri ja soojuse koostootmisjaamast, LNG põletusaurustites (SVC) põletusrežiimil ja jääkgaaside põletamise tõrvikus. Peamised heitmed on NOx, CO, CO2. Veeldatud maagaasi käitlemine terminalis toimub kindlalt suletud süsteemis. Veeldatud maagaasi vastuvõtmisel tankerist juhitakse mahutis vedelfaasi peal aurufaasis olev gaas spetsiaalse tagastustorustikuga tagasi tühjendatava tankeri mahutitesse, nii et ei pihkuks midagi atmosfääri. Juhul kui selles torustikus peaks tekkima liigne ülerõhk, juhitakse aurufaasis olev liigne osa rõhu alandamiseks selleks spetsiaalselt paigaldatavasse jääkgaaside põletusseadmesse. Seal toimub LNG aurude põletamine. Planeeritav põletusseade on mõeldud ainult tootmisprotsesside häirete korral tekkinud auru ohutuks elimineerimiseks. 17 Telefonivestlus Georg Martiniga 15.02.2011 100
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 LNG põletusaurusteid kasutatakse sellisel juhul, kui elektri ja soojuse koostootmisjaamast ei saa sooja vett. LNG terminali planeeritud soojuse ja elektri koostootmisjaama soojusvõimsus on vähemalt 80 MW. Keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määruse nr 112 Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta lisa 2 sätestab vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste piirväärused. Maagaasiküttega põletusseadmele soojusvõimsusega üle 50 MWth on vääveldioksiidi heitkoguse piirväärtus 35 mg/Nm 3 , lämmastikoksiidide heitkoguse piirväärtus 150 mg/Nm 3 ja tahkete osakeste heitkoguse piirväärtus 5 mg/Nm 3 . Heitkoguste piirväärtust ei tohi ettevõte ületada. Vastavalt Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 101 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. Määruse kohaselt on saasteluba nõutav põletusseadmete kogusoojusvõimsusele alates 0,3 MW gaasi põletamisel ühel tootmisterritooriumil. Ettevõte peab enne tegevuse alustamist koostama ja esitama Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regioonile välisõhu saasteloa taotluse. Hetkel ei ole teada kui suur on kavandatavate põletusseadmete koguvõimsus. Juhul kui see ületab 50 MW, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määrusele nr 150 Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine on energia tootmisel 50–400 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmetes ettevõtjal vaja taotleda keskkonnakompleksluba. 101
Page 1 and 2:
Äriregistri kood 10225846 Laki tn.
Page 3 and 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg -tilder Tavaline rannik
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 99: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?