Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
Mitmete <strong>keskkonnamõju</strong>de hindamiste ja seireprogrammide tulemusena (vt ptk. 5.5) ei<br />
ole tuvastatud mõjusid piirkonna linnustikule, mis koosmõjus võiksid kavandatava<br />
tegevusega põhjustada planeeringuala mõjupiirkonnas olulist mõju linnustikule.<br />
6.4 Kokkuvõte<br />
Eksperthinnangute, välitööde ja olemasolevate vaatlusandmete analüüsi põhjal<br />
järeldavad eksperdid, et Lahepera laht ei ole Pakri linnuala üldises kontekstis oluline<br />
lindude pesitsus- , rände- ega talvitusala. Mitmete kaitsealuste linnuliikide Eesti ja Pakri<br />
linnuala kontekstis väikesed kolooniad talvituvad planeeringuala mõjupiirkonnas.<br />
Erandiks on aul, kelle rahvusvahelise tähtsusega ( 1-2% talvise asurkonna koguarvust)<br />
talvituskoloonia ulatub ka planeeringualale. Talvituvatele veelindudele avalduva<br />
negatiivse mõju vältimiseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meede<br />
hüdrotehnilistest töödest hoidumise näol talvituvate veelindude kogunemise ajal.<br />
Sellisel juhul ei avalda kavandata tegevus Pakri linnuala võtmeliikidele olulist<br />
negatiivset mõju.<br />
6.5 Pakri loodusala kirjeldus<br />
Pakri loodusala on loodud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning<br />
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I ja<br />
II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. I lisas nimetatud kaitstavad<br />
elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),<br />
rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid<br />
(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),<br />
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud<br />
rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja<br />
ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede<br />
kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood<br />
(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja<br />
soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);<br />
138