Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
olevast diktoneemakildast emineerub radooni (vt.ptk 3.5), alale on omavoliliselt<br />
ladestatud prügi, sealhulgas probleemtoodete jäätmeid. Elupaiga läheduses asub ka<br />
teine, Testepere lubjakivikarjäär.<br />
Tume-nõlvaöölane (Chersotis andereggii) liik sisaldab kolme alamliiki: üks neist on<br />
levinud Aasias, teine Lõuna-Euroopas Alpides ja kolmas, Chersotis andereggii arcana<br />
Mikkola, 1987, esineb vaid Põhja-Eestis ja Lõuna-Soomes. Elab luitemaastikul ja<br />
rannalähedastel nõmmedel. Lendab juuli teisel poolel ja augusti alul.<br />
Hahkkaruslane (Phragmatobia luctifera) on maailmas laialt levinud: Euroopas (Andorra,<br />
Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Moldaavia, Rumeenia,<br />
Venemaa Peterburi oblast, Soome, Eesti), Väike-Aasias, Lõuna-Siberis, Amuuri aladest<br />
kuni Korea ja Jaapanini. Elab liivasel rannikul ning luidetel. Lendab mai lõpust juuni<br />
keskpaigani. Olemasolevate andmete põhjal on Eesti selle liigi leviala põhjapiir.<br />
Oma varjatud eluviisi tõttu on mõlemad ööliblikaliigid väga raskesti uuritavad. Nende<br />
leiud on sihipärase töö ja mitmete soodsate asjaolude kokkulangemise tulemus,<br />
juhuslikult hahkkaruslast ja tume- nõlvaöölast leida ei ole võimalik. Liikide püüdmiseks<br />
on vaja oma ala kogenud spetsialisti, vastavat püüdetehnikat (mõlemaid Eestis<br />
spetsialistide arvates ei piisa) ning kindlate ilmaolude kokkulangemist. Hahkkaruslased<br />
satuvad Tartu Ülikooli teadlaste väitel (vt. lisa 1.23) sageli ämblikuvõrkudesse ning<br />
niisuguseid hukkunud liblikaid on lihtne leida ka päeva ajal, kuid ämblikuvõrkudesse<br />
sattunud hahkkaruslasi ei suuda ilma lepidopteroloogiliste oskusteta inimesed kuidagi<br />
tuvastada ega leidu väärtuslikuks pidada. Ilmselt seetõttu on nende levikuandmed<br />
Eestis puudulikud kuigi liikidele sobivaid biotoope leidub meie põhja- ja looderannikul<br />
piisavalt. Asjakohast seiret ei ole registreeritud leiukohtades ja ökoloogilistelt sobivates<br />
biotoopides läbi viidud.<br />
Tume-nõlvaöölase esimesed püügiandmed pärinevad 19. saj. lõpust Narva lähedalt Ida-<br />
Virumaalt. Siis koguti 2 isendit. 1905. aastal saadi 1 isend Vääna-Jõesuu lähedalt<br />
Harjumaalt. 1980. aastal leiti väike tume-nõlvaöölase populatsioon Tallinnas ca 10 ha<br />
suurusel maa-alal Pärnamäe kalmistu ja teletorni vahel, paepealsel liivikul. Järgneval<br />
viiel aastal leiti liiki sellelt alalt regulaarselt:<br />
88
Change language