Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica<br />
palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii),<br />
jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakri<br />
loodusala pindala on 20472,24 ha.<br />
6.6 Kaitstavad elupaigatüübid, liigid ja olulise mõju määramine<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> mõjualasse jäävad TÜ Eesti Mereinstituudi<br />
korraldatud inventuuri (vt. lisa 3.2.1) kohaselt elupaigad veealused liivamadalad (1110)<br />
ja karid (1170) (vt joonis 25).<br />
Lisaks on planeeringualal nõmmnelgi kasvukoht.<br />
Veealused liivamadalad (1110). Vastavalt 2007 aasta definitsioonile on selle<br />
elupaigatüübi puhul tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuva, valdavalt liivastest<br />
setetest koosnevate moodustistega. Peale liivase sette võib põhja substraadi hulka<br />
kuuluda ka jämedamat fraktsiooni kuni kruusa ja kivideni välja. Juhul kui liivane sete<br />
katab kõvemat substraati kas peenema või paksema kihina, klassifitseeritakse sellised<br />
põhjad samuti liivamadalateks, juhul kui settes esinevad liivamadalatele omased<br />
bioloogilised kooslused. Liivamadalaid iseloomustab iseloomuliku elustiku olemasolu,<br />
millele Läänemere tingimustes vastab kõrgemate taimede, mändvetikate ja arvutate<br />
karbipopulatsioonide esinemine. Tavaliselt ei ulatu liivamadalad sügavamale kui 20 m,<br />
kuid definitsiooni järgi võib sügavus olla ka suurem, kui settes esinevad liivamadalatele<br />
iseloomulikud kooslused. Seega uue definitsiooni järgi on määravaks peamiselt vaid<br />
kaks faktorit: sette koostis (peab domineerima liivane sete) ja iseloomulik bioloogiline<br />
komponent.<br />
Tunnustaimed: Elupaigatüübile on iseloomulik suhteliselt taimestikuvaeste koosluste<br />
olemasolu. Kuna elupaigatüüp esineb enamasti hüdroloogiliselt aktiivsetes<br />
piirkondades, siis on ka kinnitunud põhjataimestiku esinemine tavaliselt raskendatud.<br />
Kui põhjataimestik esineb, siis on ta esindatud kõrgemate veetaimede või harvem<br />
mändvetikate kooslustega. 2007 aasta juhendi järgi on liivamadalatele iseloomulikud<br />
meriheina, penikeelte, Ruppia sp. ja mändvetikate kooslused. Tunnusloomad: kuna<br />
tegemist on tavaliselt aktiivsete põhjadega on sessiilne põhjaloomastik tavaliselt<br />
139
Change language