Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
Vastavalt matemaatilise modelleerimise tulemuste arvutusgraafilise materjali<br />
analüüsile võib väita, et kai ehitamise I variandi puhul jääb ehitise mõju lokaalseks.<br />
Mõju Kloogaranna supelrannale ei ole ette näha.<br />
5.7 Mõju mereelustikule<br />
5.7.1 Sadama ehitamise mõju<br />
Peamised mereelustikule avalduvad mõjud tekivad üldjuhul mere süvendamise ja<br />
sellega kaasneva süvenduspinnase merre kaadamise tagajärjel. Pakrineeme<br />
tankerlaevade sildumiskai on eskiisprojekti staadiumis 13 projekteeritud nii, et<br />
süvendus- ja kaadamistööde vajaduse puudub. Selleks ehitatakse merre ca 900 m<br />
pikkune estakaad, mis toetub iga 30 meetri järel vaiadele. Mereelustikule avalduv mõju<br />
saab tekkida tugivaiade ehitamisel veesambasse paisatavate setete tulemusena.<br />
Elustiku ja elupaigatüüpide tuvastamiseks tehti TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt<br />
planeeringualaga piirnevas rannikumeres ulatuslik inventuur (vt. lisa 3.2). Inventuuri<br />
tulemused on võetud <strong>keskkonnamõju</strong> hindamise aluseks. Inventuuri ruumiandmete<br />
põhjal on koostatud kavandatava sildumiskai mõjuala elupaigatüüpide plaanind (vt<br />
joonised 25 ja 26). Elustikule ja elupaigatüüpidele avalduva mõju käsitluse<br />
täiendamiseks vastavalt Keskkonnaameti 19.11.2010 kirjale nr. HJR 6-8/30779-8<br />
konsulteeriti TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteadur PhD Georg Martiniga.<br />
Joonise 25 kohaselt jäävad sildumiskai ehitamise mõjualasse EL Loodusdirektiivi lisas I<br />
klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid mereveega üleujutatud liivamadalad (1110);<br />
karid (1170) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).<br />
Direktiivi mõistes esmatähtsaid elupaigatüüpe planeeringuala mõjupiirkonnas ei<br />
tuvastatud. Hüdrotehnilised tööd mõjutavad liivamadalaid, mis on uuringuala valdav<br />
elupaigatüüp. Inventuuri tulemuste kohaselt on taimestiku ja loomastiku biomassi<br />
leviku piir ca 10 m sügavusel. Sildumiskai põhikonstruktsioon rajatakse 20 m sügavusse<br />
13 ja 13 EstKonsult OÜ töö nr A924<br />
96
Change language