Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 arvestades tööde mahtu ebaoluline. Veeldatud maagaasi käitlemine ei põhjusta merereostust. Lekke korral vette sattunud gaas hajub jäägitult. Eksperdid analüüsisid olemasolevat praktikat, seireandmeid ja seadusandlust ning jõudsid järeldusele, et terminali teenindamiseks vajalik sadam saab töötada Pakri linnu- ja loodusala kaitse eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele negatiivset mõju avaldamata, kui selle akvatoorium kuulub Natura 2000 võrgustiku ala koosseisu. Seetõttu loobuti teemaplaneeringuga Pakri linnu- ja loodusala pindala vähendamise ettepanekust. Pakri linnuala on loodud 18 liigi veelindude elupaikade kaitseks. Lahepera lahe linnustik on võrreldes mitmete teiste Pakri linnuala merealadega nii liikide kui isendite arvult väikesearvulisem. Seda nii pesitsevate, läbirändavate kui talvituvate linnuliikide osas. Erand selles osas on aul, kelle talvituskoloonia ulatub planeeringualani. Talvituvate veelindude elutingimuste kaitseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meede. Pakri neeme tipul, ca 2 km kaugusel terminalist, on unikaalne krüüslite koloonia. KSH käigus viidi läbi täiendavad uuringud koloonia kaardistamiseks. Uuringust selgus, et krüüslite pesitsusala asub planeeringualast lindudele ohutus kauguses. Samuti ei kasuta krüüslid planeeringuala mereakvatooriumi toitumiseks. Ornitoloogiaekspert Tiit Randla hinnangul võib üksikute lindude sattumine planeeringualale olla juhuslik ega kujuta neile ohtu. Ekspert tegi ettepaneku kehtestada krüüslite kaitsmiseks nende toitealal igasugune laevaliikluse keeld. Otsuse ettepaneku ellurakendamiseks peab tegema kaitseala valitseja. Terminali sildumiskai kasutamisega seotud laevaliiklus toimub väljaspool krüüslite toitumisala. Kavandatav tegevus ei avalda mõju Pakri loodusala kaitse eesmärkideks olevatele elupaigatüüpidele. Ulatusliku inventuuri käigus on ekspert Lauri Klein tuvastanud planeeringuala lähipiirkonnas seni veel kaitse alla võtmata elupaigatüübi tunnustega kooslusi. Oma ettepaneku Pakri maastikukaitseala 166
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 piiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks esitas ekspert Klein Keskkonnaministeeriumile 04.03.2010. 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2 suunas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ettepaneku Keskkonnaametile arutamiseks ja kaitseala laiendamise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamiseks. Keskkonnaamet tellis 14.09.2010 vastava ekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Keskkonnaamet võttis Andres Tõnissoni eksperthinnangu tulemused arvesse ja koostas Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. Keskkonnaministeerium ei ole otsustanud kaitseala laiendada või sellest loobuda. Nende elupaigatüüpide tunnustega kooslustele soodsa seisundi tagamiseks on KSH aruandes välja pakutud leevendusmeetmed (vt. ptk. 8.3 ja 8.4). Otseselt ehitusalale jäävad elupaigatüübi tunnustega kooslused hävinevad või kahjustuvad. Tuleb rõhutada, et tegemist ei ole kaitse all olevate kooslustega ning seni ei ole üheselt selge kas elupaigatüübid planeeringualal on määratud õigesti. Pakrineeme on III kategooria liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane oluline elupaik. Teaduslikud andmed nende liblikaliikide leviku ja arvukuse kohta on puudulikud, sest asjakohast seiret ei ole kõigis registreeritud leiukohtades ja paljudes ökoloogilistelt sobivates biotoopides läbi viidud. Keskkonnaministeeriumile tehti 2006. aastal ettepanek liikide kaitseks Looduskaitseseaduse mõistes püsielupaiga moodustamiseks Pakrineemel. Terminali ehitamine klindipealsele alale säilitab kaitsealuste liblikaliikide elupaiga. Ekspert pakkus välja sobivad leevendavad meetmed liblikaliikidele avalduva mõju vähendamiseks. Lepidopteroloog Aare Lindt tegi KSH käigus ettepaneku tõsta tume- nõlvaöölase kaitsestaatus Eestis kõrgema, II kategooria tasemele. Sellise otsuse langetamiseks on vaja korraldada süstemaatiline teaduslikel alustel seire kõigis Eestis teadaolevates tume- nõlvaöölase leiukohtades, määrata leiu- ja elukoha kriteeriumid liigi ökoloogiast lähtuvalt. Ilmselt on liigile sobivad biotoobid meie põhjarannikul ja saartel, sest selle ööliblika leiukohti on teada Saaremaalt Narvani. 167
Page 1 and 2:
Äriregistri kood 10225846 Laki tn.
Page 3 and 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg -tilder Tavaline rannik
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 165: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?