Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
5.9 Mõju pinna- ja põhjaveele<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
Planeeringulahenduse rakendamise mõju pinna- ja põhjaveele avaldub ehitustegevuse<br />
mõjus. Terminali ekspluateerimine pinna- ja põhjaveele ohtu ei kujuta, sest mingisuguse<br />
avarii korral maha valgunud veeldatud maagaas aurustub jäägitult.<br />
Ehitusgeoloogilistele uuringute tulemuste kohaselt (vt ptk 3.5) on klindipealse ala<br />
pinnasevee üldine liikumisesuund Lahepera lahe suunas läbi dreeniva klindi. KSH<br />
käigus muudeti planeeringulahendust nii, et vertikaalplaneerimisega ei muudeta klindi<br />
looduslikku seisundit. Lähtuvalt ala ehitusgeoloogilisest iseloomust puudub vajadus<br />
uute kraavide, kõrgete teetammide ning muude pinnasevee senist liikumist muutvate<br />
füüsiliste tõkete rajamiseks.<br />
Ehitusala niiskusrežiimi muutus on mõlema alternatiivse lahendusvariandi (vt ptk. 7.1)<br />
puhul lokaalne. Arendustegevuse praktikas ei peeta ehitusaluste pindade lokaalset<br />
niiskusrežiimi muutust oluliseks <strong>keskkonnamõju</strong>ks. Planeeringuga ettenähtud trasside<br />
ehitamise mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline kui rakendatakse KSH käigus välja<br />
pakutud leevendavaid meetmeid.<br />
Elektri ja soojuse koostootmise jaamast saadav tehnoloogiline vesi on ringluses ning<br />
heitvett tavaolukorras ei teki. Kui tekib eriolukord, et <strong>LNG</strong> aurustumiseks ei saa elektri<br />
ja soojuse koostootmisjaamast piisavalt sooja vett, siis kasutatakse reservvariandina<br />
aurusteid. Aurustis kasutatakse kütusena maagaasi. Maagaasi põletamisel tekib<br />
peamiselt lämmastikoksiide (NOx), süsinikmonooksiidi (CO) ja süsinikdioksiidi (CO2).<br />
Heitgaaside töötlemisel tekib happelise reaktsiooniga kondensvesi kuni 16 m 3 /h 18 .<br />
Tegelikku kondensvee vooluhulka ei ole võimalik prognoosida, sest SVC aurusteid<br />
kasutatakse ainult eriolukorras, mille tekkimist püütakse <strong>terminali</strong> tööd kõigi<br />
tehnoloogiliste- ja töökorralduslike vahenditega vältida. Tekkinud kondensvesi<br />
neutraliseeritakse enne merre juhtimist 20%-lise leelise lahusega. Vastavalt Eesti<br />
standardile EVS-EN 1473:2007 Installation and equipment for liquefied natural gas -<br />
Design of onshore installations ei sisalda kondensvesi ohtlikke aineid, mis võiksid<br />
heitvee suublasse juhtimisel avaldada vee kvaliteedile olulist mõju.<br />
18 Ei ole põhjust arvuta, et maksimaalne aastane vooluhulk on 140 160 m 3<br />
102
Change language