Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
Lepidopteroloogid Aare Lindt ja Teet Ruben viisid 2011. aasta juunis üksteisest<br />
sõltumatult läbi täiendavad hahkkaruslase leviku uuringud mitmetes liigile sobivates<br />
biotoopides ja varasemates leiukohtades. Teet Rubenil ei õnnestunud generaatori<br />
püükidega Nõva rannast, Harilaiult ja püsipüünisega Ihasalus hahkkaruslasi leida. Aare<br />
Lindt püüdis 6 statsionaarse valguspüünisega ning 14 valguspüügiga erinevates sobiva<br />
biotoobiga paigus Pakri neeme ümbruses, täpsemalt Spithamist Läänemaal kuni<br />
Salmistuni Harjumaal kokku 17 hahkkaruslase isendit. Eksperdi jaoks olid üllatavad<br />
leiud suure tallamiskoormusega Meremõisa RMK telkimisalal ja mitme kilomeetri<br />
kaugusel merest. Koostöös Phd. Jaan Viidaleppaga tegi ekspert järelduse, et tegemist ei<br />
ole juhuleidudega. Hahkkaruslase püsielupaik ulatub Pakrineemelt laiemale maa-alale,<br />
kui seni arvati (vähemalt Meremõisani Harjumaal, rannast ka mitu km eemal). Sellega<br />
on tõendatud KSH ekspertgrupi varasem empiiriline hinnang, et Pakrineeme ei ole<br />
hahkkaruslase ainuke leiu- ega elupaik Eestis. Kuna tegemist on III kategooria<br />
kaitsealuse liigiga, siis tuleb liigi levikut laiemalt uurida (piki randa Keila-Joa, Türisalu,<br />
Vääna-Jõesuu jne., ka vanu leiukohti nagu Pärnamäe, Madise jt.) ning vajadusel tagada<br />
liigi kaitse kõigis leiu- ja elukohtades.<br />
2011. aasta juulis toimusid Aare Lindti juhtimisel KSH menetlusest sõltumatult tume –<br />
nõlvaöölase levikuuuringud Laokülas. Nädalaga on püütud üle kümne isendi.<br />
Lepidopteroloogide hinnangul on tegemist liigi elupaigaga. Esialgsetel andmetel on<br />
elupaik umbes 1500 meetrit pikk ja kuni 300 meetrit lai.<br />
Eksperdi hinnangul ei annaks Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruse nr 248<br />
Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord kohased katsed liike ümber asustada<br />
tulemusi. Seetõttu loobuti esialgsest planeeringulahendusest ning töötati välja kaks<br />
alternatiivset lahendust. Lahendusvariant, mille kohaselt terminal rajatakse klindi<br />
pealsele alale (vt. ptk 7.1) säästab koos leevendavate meetmete rakendamisega<br />
kaitsealuste liblikaliikide elupaiga.<br />
Terminali ehitustööd klindipealsel alal võivad liblikaröövikute elutingimusi häirida<br />
juhul, kui tolm katab röövikute söögibaasiks olevad taimed liblikate elupaigas. Tolmu<br />
teke ja levik olenevad sademete hulgast, ehitustööde korraldamisest ja tuule suunast<br />
ning on prognoosimatud. Tolmu teket ja levikut piiravad meetmed on võimalik<br />
92
Change language