Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
Rohevõrgustiku planeerimise metoodikas 6 on välja toodud rohekoridoride ja tugialade<br />
tingimused, mille jälgimine tagab rohevõrgustiku ökoloogilise funktsioneerimise. Üheks<br />
kõige olulisemaks tingimuseks on, et ehitustegevusega ei lõigataks läbi rohekoridore,<br />
ega tükeldataks tugialasid.<br />
Terminali ehitustegevust rohevõrgustiku tuumalale kavandatud ei ole. Rohekoridor<br />
kitseneb mõlema alternatiivi korral. Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek<br />
vähendada rohekoridori laiust klindipealsel alal. Koridori täpne asukoht määratakse<br />
detailplaneeringu staadiumis. Oluline on detailplaneeringu kehtestamisel tagada<br />
rohekoridori ökoloogiline funktsioneerimine. <strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu on oma<br />
20.12.2007. otsusega nr 78 algatanud <strong>Paldiski</strong> linna üldplaneeringu ja selle KSH<br />
koostamise. Üldplaneeringu koostamise käigus saab vajadusel määrata, täpsustada ja<br />
muuta rohevõrgustiku asukohta vastavalt selle KSH tulemustele. Ekspertide esialgsel<br />
hinnangul on vajadusel rohekoridorile üldplaneeringuga uue asukoha leidmine<br />
võimalik, sest <strong>teemaplaneeringu</strong> ala piirneb peamiselt riigile või riigi poolt<br />
kontrollitavate äriühingute maavaldustega, kus rohevõrgustiku funktsioneerimist<br />
häiriva või välistava tõkestamise alused puuduvad.<br />
Geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt toidab Pakri pangaastang pinnaseveega<br />
pangaalust metsa ja taimestikku. Olulist niiskusrežiimi muutumist pangaalustes<br />
koosluste asupaikades ei ole ette näha (vt ptk 5.9; 5.12 ja lisa 3.10).<br />
Pangapealse ala põhjavee tase on keskmiselt 3 m sügavusel maapinnast. Sealsete<br />
rannaniidu, looniidu ja loometsa koosluste juurestikud on aeratsioonivöös ning toituvad<br />
sademeveest. Seega ei põhjusta ehitustegevus niiskusrežiimi muutumisest tulenevat<br />
mõju neile kooslustele. Taimkattele avalduv mõju on peamiselt otsene, st. ehitustööde<br />
alale jääv taimestik hävineb. Tallamiseõrnadele kooslustele avaldatakse mõju <strong>terminali</strong><br />
ehitustööde käigus ning selle mõjuala suurus oleneb ehitustööde korraldamisest.<br />
Terminali hilisem ekspluateerimine ei too endaga kaasa koormuse kasvu sellistele<br />
kooslustele.<br />
Joonisele 19 on kantud Keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste taimeliikide<br />
leiukohad 28.09.2011 seisuga. Andmed taimeliikide arvukuse kohta on varieeruvad.<br />
6 Roheline võrgustik. Kalev Sepp (EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut), Jüri Jagomägi (AS Regio). Tartu 2002; vt:<br />
http://www.sisemin.gov.ee/atp/failid/roh.vorgustik.pdf<br />
82
Change language