Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 Tarvo Valker kirjutanud: Peatuvad ja toituvad linnud kogunesid mõlemal loendusaastal eelkõige hoiuala lääneossa – Kurkse väina piirkonda Kurkse asulani. Küllalt arvukalt esines linde 2008. aastal ka Kloostri jõe ja Vasalemma jõe suudmealadel (ca 450 isendit). Linnuvaeseim piirkond ulatus Paldiski sadamast põhjapoole Lahepere laheni, kus kohati valdavalt naeru-, hõbe- ja kalakajakaid. ….pesitsusperioodil on Paldiski lõunasadamast põhja poole jääv osa (Lahepere laheni) linnustikuliselt väheoluline, välja arvatud krüüslitele. Paldiski Lõunasadamast lõunapoole jääv Pakri linnuhoiuala osa on üsna oluline veelindude toitumiskoht pesitsuse ajal 12 . Terminali ja selle juurde kuuluva sadama ekspluateerimisest tulenevat laevaliikluse mõju lindudele saab kirjeldada võrdlevate näidete kasutamisega. Regulaarne laevaliiklus ja kaupade käitlemine sadamates ei häiri lindude elutegevust: Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlusandmete kohaselt (vt. ptk 3.3) on Paldiski laht ja Pakri saarte vaheline ala oluline veelindude peatus-, toite-, ja puhkeala. Liikide seisundit seal peetakse soodsaks vaatamata asjolule, et Paldiski Lõuna- ja Põhjasadam korraldavad Paldiski lahes oma majandustegevust ning sadamate kaudu toimub ulatuslik kaubavahetus. Väinamere hoiualal (kood EE0040001) asuv Suur väin on teadaolevalt kõige massilisem veelindude rändeala kogu Euroopas. Kuivastu - Virtsu sadamate vaheline intensiivne laevaliiklus ei ole alal peatuvatele lindudele mõju avaldanud. 5.6 Mõju rannaprotsessidele KSH käigus tehti rannaprotsessidele avalduva mõju hindamiseks hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine. Modelleerimise aluseks võeti 2 võimalikku kai konstruktsioonilist lahendust (vt joonis 23 ja 24), mis erinevad omavahel kaid maismaaga ühendava tammi pikkuse ja ulatuse poolest. Modelleerimise eesmärk oli kontrollida sildumiskai ehitamisest tulenevat võimalikku mõju setete liikumisele ning selle mõju ulatust. 12 Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2008 94
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 Modelleerimise tulemusena selgus, et mõningatel aladel võib tugeva tuule (rohkem kui 18 m/s) tagajärjel tekkida põhja kõrgusmärkide muutusi. Aastaringse muutuva tuule mõjul jäävad põhja kõrguse muutused väheseks. Erandiks on muuli konstruktsiooniga kaasnevad nn. surnud tsoonidega alad, kus rannaäärsetel aladel võib põhjas tekkida setete kuhjumisi. Arvestades variant II puhul tekkivaid hoovuse kiiruse väljasid, ebaühtlusi muuli tipu lähedal ning surnud tsoone muuli ees ja taga, on hüdrodünaamiliste kriteeriumite seisukohalt eelistatavam kai I variant. Joonis 23: Kai ehitise variant I Joonis 24: Kai ehitise variant II 95
Page 1 and 2:
Äriregistri kood 10225846 Laki tn.
Page 3 and 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg -tilder Tavaline rannik
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 93: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?