Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
Parim rändepeatuspaik on Põõsaspea neem kuni 12 000 isendiga. <strong>Paldiski</strong> laht on<br />
tähtsuselt 7. parim rändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastail 1994-99 3-7 tuhat<br />
merivarti. Kersalus ja Pakri neemel kuni 20 sügisrändel lindu.<br />
Tuttpütt. Tavaline pesitseja, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari,<br />
talvitub kuni 300, rändab läbi tuhatkond (2001, 2009). <strong>Paldiski</strong> lahe haudepaaride<br />
arvuks on 10-30 paari 2001.a. (10.koht). parimad talvituskohad on Lohusalu ja Käsmu<br />
laht kuni 52 isendiga. Läbirändel Lahepera lahel registreeritud üksikud isendid Kersalus<br />
ja Pakri neemel (18 2008. a.).<br />
Kalakajakas. Tavaline ja arvukas rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10-15 tuhat<br />
paari (2009). Parima pesitsuskohana on kirjas ka <strong>Paldiski</strong> laht, kus pesitses 2001.a. kuni<br />
190 paari. Kalakajaka pesitsuse üle puudub täpne ülevaade, sest linnud on asunud<br />
pesitsema ka liigile ebatraditsioonilistes kohtades (nt. rabajärved, mahajäetud<br />
karjääriveekogud ja muud siseveekogud). Andmed pesitsemise kohta planeeringualal<br />
puuduvad.<br />
Kavandatava tegevuse mõju Pakri linnuala terviklikkusele<br />
Tulevase <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> laevatamiskoormus oleneb majanduslikest aspektidest ning<br />
seda ei ole maailmaturu nõudluse volatiilsusest tingituna võimalik konkreetselt ja<br />
üheselt prognoosida. Eeldada võib, et sadamat külastab mitte rohkem kui 2 tankerit<br />
kuus. Selline laevaliikluse koormus ei ole võrreldav oma akvatooriumi ja laevateedega<br />
Pakri linnuala sees tegutsevate <strong>Paldiski</strong> Lõuna- ja Põhjasadama laevaliikluse<br />
intensiivsusega. Seire 30 ei ole tuvastanud laevatamisest tekkivat negatiivset mõju<br />
linnuliikidele.<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> koostamisel loobuti KSH ekspertide<br />
sellekohase ettepaneku kaalumisel Natura 200 Pakri hoiuala vähendamise kavast.<br />
Eksperdid on positiivsele praktikale toetudes veendunud, et tankerlaevade sildumiskai<br />
rajamine ja ekspluateerimine on võimalikud ilma Pakri hoiuala pindala vähendamata.<br />
30<br />
TTÜ Meresüsteemide Instituut 2006, 2008, 2009. Leitavad AS-i Tallinna Sadam veebilehelt<br />
www.ts.ee/keskkond<br />
128
Change language