Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
3.3 Linnustik<br />
Pakri poolsaar ja Pakri neem ning tema põhjatipp on üks parimaid rändlindude<br />
vaatluskohti Eesti põhjarannikul. Läbirändel peatub mõlemal pool Pakri poolsaart<br />
arvukalt veelinde – sadu väike- ja laululuiki, tuhandeid merivarte, sõtkaid, aule;<br />
rändeperioodidel (aprillis-mais ja septembris-oktoobris) lendab siitkandist läbi<br />
kümneid tuhandeid aule, sõtkaid, merivarte, vaeraid; tuhandeid kaure. Jäävabal<br />
talveperioodil talvitub siin arvukalt kühmnokk-luiki, aule, sõtkaid, jääkosklaid. Eelkõige<br />
on aga Pakri neem tuntud kui ainus arktilise linnu – krüüsli püsiv pesitsuspaik Eestis,<br />
mida tuntakse juba 19. sajandist. Haudelinnustiku poolest on liigirikkaim paik Pakri<br />
saarte vaheline väin.<br />
Eeltoodu tõttu on siinsed alad arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ja Natura<br />
2000 võrgustiku linnuhoiualade hulka. Viimase konkreetseks väljundiks on 2005.a.<br />
moodustatud Pakri linnuala.<br />
Pakri linnuala iseloomulike lindude nimistus mainitakse 17 liiki vee- või rannikulindu.<br />
Neist üldlevinud ja tavalisi linde esindavad sinikael-part, kühmnokk-luik, kalakajakas,<br />
tuttpütt, jääkoskel. Tavalisi läbirändavaid liike esindavad aul, sõtkas, viupart, merivart,<br />
tutkas, laulu- ja väikeluik, kellest tänapäeval on kahaneva arvukustrendiga aul, merivart<br />
ja väikeluik. Pesitsejatena on viimastest Eestis laululuik, viupart ja sõtkas vähearvukad,<br />
tutkas ja merivart haruldased. Suhteliselt tavaliste haudelindudena esinevad hüüp,<br />
hahk, punajalg-tilder, tõmmuvaeras. Kõige tähelepanuväärsem liik loendis on krüüsel,<br />
sest tema ainus pesitsuskoht Eestis asub Pakri neemel.<br />
Teatavasti oli <strong>Paldiski</strong> ümbrus aastail 1960-1990 kinnine tsoon, kuhu looduseuurijad<br />
pääsesid väga harva. Seda lünka asuti täitma 1990. aastatel, mil selgus, et siinne<br />
rannikumeri on paljude veelindude tähtis peatuspaik rände perioodidel ning ka oluline<br />
talvitusala. Eriti linnurikkaks vee- ja rannikulindude pesitsusalaks aga osutus Suure ja<br />
Väikese Pakri saare ümbruse mere- ja rannikumaastik ning seda eriti saarte vahelises<br />
väinas, kus leidub väga soodsaid elupaiku, nagu laiud, roostik. Põhiline andmestik selle<br />
ala linnustiku väärtustest on koondatud Eesti Ornitoloogiaühingu väljaandesse Hirundo<br />
Supplementum 4 – 2001. 17 eelpool nimetatud linnuliigi osas, mida mainitakse uue<br />
29
Change language