Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 süttib kui gaasi sisaldus ei lahjene allapoole alumist süttimispiiri – süttimine tekitab sähvatustule, mis võib levida lekke kohani, põhjustades seal lombitule või joatule; avatud maa-ala tingimustes on ülerõhu teke ebatõenäoline. Tuleohtliku gaasipilve süttimise kõikidel juhtudel (lombituli, pahvaktuli, jugatuli) on tegemist konvektiivse soojusvahetusega ja põlenguleegist lähtuva soojuskiirgusega. Suurte põlengute korral on soojuskiirgus peamine ohuallikas ümbruskonnale, tekitades inimestele põletushaavu, põhjustades sekundaarseid põlenguid ja nõrgestades ehitiste konstruktsiooni elemente. 4.1 Õnnetustsenaariumide kindlaks tegemine ja õnnetuste toimumissagedused Erinevate õnnetusstsenaariumite kindlaks tegemine ja nende toimumissagedused tuuakse välja sündmuste puu analüüsi meetodil. Antud meetod näitab ja toob välja, kuidas soovimatu sündmus võib kaasa tuua rea erinevaid tagajärgi. Sündmuste puu igale hargnemisele omistatakse vastav tõenäosus (kasutades erinevaid statistilisi andmebaase) ning määratakse tagajärgede lõpptõenäosused (iga tagajärje tõenäosus on ohtliku algsündmuse esinemissagedus ja kõigi antud tagajärjeni viivate sündmuste tõenäosuste korrutis). Võimalikud suurõnnetuse kohad jaotati ettevõtte territooriumil järgmisteks aladeks: tanker ja sildumiskai; mahutipark (2 alternatiivi); produktitoru (kai-mahutipark); LNG aurustid; LNG torustik (maa-alune), mis läheb ettevõtte territooriumilt nii Paldiski linna kui ka Balticconnector ühenduskohta Kersallu. 60
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 LNG terminali ohud võib jagada ohustsenaariumite põhiselt järgmiselt: LNG vabanemine vette; LNG vabanemine maapinnale; LNG auru vabanemine. LNG vabanemine vette Tanker Esimene LNG transportreis meritsi toimus 1959 a, kui tanker Methane Pioneer vedas 5000 m³ LNG-d. 1964 aastal hakkas meritsi veeldatud maagaasi vedama kaks spetsiaalselt selleks mõeldud LNG tankerit. Teada on, et selle 46 aasta jooksul on LNG tankerid teinud rohkem kui 38 000 reisi ja vedanud üle 1,5 miljardi m 3 veeldatud maagaasi. Selle aja jooksul ei ole registreeritud ühtegi suurõnnetust. Kunagi ei ole toimunud LNG tankerilt suuri lekkeid vette. Samuti ei ole registreeritud tulekahjusid ega põlenguid LNG tankeril. Peamised õnnetuste põhjused LNG tankeritel on: tankeri kokkupõrge teise alusega; tankeri kokkupõrge sadamaehitistega; tankeri karile jooksmine; terroriakt (sabotaaž). Ükski vahejuhtum ei ole tekitanud suurt leket. LNG tankerid vastavad järgmistele miinimumnõuetele: topeltkorpus; tankeri väliskorpuse ja sisemise korpuse vahe on 8 kuni 10 jalga (240-300 cm); lekke avastamise süsteemid ja automaatsed kaitseklapid (ESD); tuleavastamise ja tulekustutuse süsteemid. Tankerid on varustatud selliste ohutus- ja ennetusmeetmetega nagu on maismaa LNG terminalidel. Lisaks on LNG tankeritel radarid, positsioneerimise süsteemid ja 61
Page 1 and 2:
Äriregistri kood 10225846 Laki tn.
Page 3 and 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 23 and 24: Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 35 and 36: 17 Punajalg -tilder Tavaline rannik
Page 59: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?