Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Paldiski</strong> <strong>LNG</strong> <strong>terminali</strong> <strong>teemaplaneeringu</strong> KSH aruanne<br />
OÜ E – Konsult töö nr E1177<br />
merre, kus elupaigatüübi tunnustaimed ja – loomad mudasel merepõhjal ei levi. Setete<br />
võimalik kandumine karidele ja laugmadalikele sõltub konkreetsetest ilma- ja<br />
mereoludest ehitustööde tegemise alal. Arvestades senist praktikat, mõju ebaolulisust<br />
tunnustaimedele ja - loomadele (vt allpool) ja ehitustööde väikest mahtu on mõju<br />
ebaoluline ja kiiresti mööduv.<br />
Joonise 26 kohaselt mõjutab tankerlaevade sildumiskai ehitamine otseselt liivast<br />
merepõhja kus domineerivaks liigiks on Macoma baltica 14 ja mudast põhja ilma kindla<br />
liigilise domineerimiseta 15 . Mõjualasse jääb ka kivisel põhjal põisadru kooslus kus on<br />
kõrge biomass ja liikide arv 16 . Liigid on Läänemere selles piirkonnas tavalised.<br />
Tugivaiade ehitamisega kaasneb otsene põhjataimestiku ja -loomastiku füüsiline<br />
hävitamine ehitusalusel alal. Arvestades vaiade mõõtu ja omavahelist kaugust ei ole<br />
tegemist olulise <strong>keskkonnamõju</strong>ga.<br />
Töödega tekkiva hõljumi levimine mõjutab ümbritsevaid alasid ajutiselt. Setete<br />
resuspendeerumine vette võib põhjustada vee läbipaistvuse alanemist ning<br />
põhjataimestiku koosluste mattumist peenefraktsioonilise hõljumi alla. Lisaks satub<br />
tööde käigus uuesti vette põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis suurendab<br />
konkreetse rannikumere piirkonna troofsustaset. Suurenev toitainete kontsentratsioon<br />
stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, sellest tingituna halveneb veealune<br />
valgusrežiim, eriti sügavamates veekihtides. Valgus on meretaimede eksisteerimise<br />
olulisim eeldus. Kõige enam kannatavad alavalgustatuse tõttu põisadru ning sügavamal<br />
kasvavad mitmeaastased taimed. Hüdrotehniliste tööde teostamise ajal ja vahetult<br />
pärast seda on oodata niitjate, lühiealiste vetikaliikide massilist vohamist (lühiajaline<br />
mõju). Tööde lõpetamine toob endaga kaasa põhjataimestiku koosluste järkjärgulise<br />
taastumise kahjustatud piirkonnas ühe või maksimaalselt kahe vegetatsiooniperioodi<br />
jooksul.<br />
Zoobentose struktuur muutub hõljumi tõttu, mis tööde ajal vette paisatakse. Mõju võib<br />
tihti avalduda alles 0,5-2 aasta pärast ja seda reeglina põhjafauna arvukuse ja biomassi<br />
14 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega (EU Life projekti elupaigatüüp 17)<br />
15 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta (EU Life projekti elupaigatüüp 18)<br />
16 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad Fucus vesiculosus kooslustega (EU Life projekti elupaigatüüp 8)<br />
97
Change language