Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 Parim rändepeatuspaik on Põõsaspea neem kuni 12 000 isendiga. Paldiski laht on tähtsuselt 7. parim rändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastail 1994-99 3-7 tuhat merivarti. Kersalus ja Pakri neemel kuni 20 sügisrändel lindu. Tuttpütt. Tavaline pesitseja, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari, talvitub kuni 300, rändab läbi tuhatkond (2001, 2009). Paldiski lahe haudepaaride arvuks on 10-30 paari 2001.a. (10.koht). parimad talvituskohad on Lohusalu ja Käsmu laht kuni 52 isendiga. Läbirändel Lahepera lahel registreeritud üksikud isendid Kersalus ja Pakri neemel (18 2008. a.). Kalakajakas. Tavaline ja arvukas rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10-15 tuhat paari (2009). Parima pesitsuskohana on kirjas ka Paldiski laht, kus pesitses 2001.a. kuni 190 paari. Kalakajaka pesitsuse üle puudub täpne ülevaade, sest linnud on asunud pesitsema ka liigile ebatraditsioonilistes kohtades (nt. rabajärved, mahajäetud karjääriveekogud ja muud siseveekogud). Andmed pesitsemise kohta planeeringualal puuduvad. Kavandatava tegevuse mõju Pakri linnuala terviklikkusele Tulevase LNG terminali laevatamiskoormus oleneb majanduslikest aspektidest ning seda ei ole maailmaturu nõudluse volatiilsusest tingituna võimalik konkreetselt ja üheselt prognoosida. Eeldada võib, et sadamat külastab mitte rohkem kui 2 tankerit kuus. Selline laevaliikluse koormus ei ole võrreldav oma akvatooriumi ja laevateedega Pakri linnuala sees tegutsevate Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama laevaliikluse intensiivsusega. Seire 30 ei ole tuvastanud laevatamisest tekkivat negatiivset mõju linnuliikidele. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisel loobuti KSH ekspertide sellekohase ettepaneku kaalumisel Natura 200 Pakri hoiuala vähendamise kavast. Eksperdid on positiivsele praktikale toetudes veendunud, et tankerlaevade sildumiskai rajamine ja ekspluateerimine on võimalikud ilma Pakri hoiuala pindala vähendamata. 30 TTÜ Meresüsteemide Instituut 2006, 2008, 2009. Leitavad AS-i Tallinna Sadam veebilehelt www.ts.ee/keskkond 128
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne OÜ E – Konsult töö nr E1177 Olulise mõju määratlemine – tõmmuvaeras Mõju tüüp Põhjendus Hinnang olulisusele elupaiga kadu pindala Talvituvate lindude kaitseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meede (vt ptk 8.1). Mõju puudub killustatus Tegemist on väiksearvulise talvituskolooniaga, Mõju puudub leevendava meetme rakendamise korral seda ei killustata. häirimine Mõju ei ole oluline kui rakendatakse KSH Mõju puudub aruandes välja pakutud leevendavaid meetmeid. populatsiooni asustustihedus Lahepera lahes on talvituva populatsiooni asustustihedus hõre (kuni 50 lindu). Mõju puudub vee kvaliteet Kavandatav tegevus ei avalda mõju merevee kvaliteedile Mõju puudub 129
Page 1 and 2:
Äriregistri kood 10225846 Laki tn.
Page 3 and 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg -tilder Tavaline rannik
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 127: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?