Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Pakri ja Lohusalu poolsaare vaheline Lahepera laht on 3,6 km lai. Lahe suudmeosa on
sügav – kuni 35 m, kavandatava terminali gaasikai asukohal kohal on 20 m sügavust 1
km kaugusel rannast. Pakri poolsaart ümbritsev mereala kuulub Natura 2000 Pakri
linnu-ja loodusala koosseisu (vt ptk 3.2).
Klindipealne on tasase pinnamoega paepealse ala, mida katab õhukese mullakihiga
looniit, tüsedama mullakihiga aladel kasvab puistu. Õhukesest pinnakattest tingituna on
ala kaitsmata põhjaveega. Lahepera lahe ranna-ala kuulub osaliselt Pakri
maastikukaitseala ja Natura 2000 Pakri loodus- ja linnuala koosseisu.
Planeeringuala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud: seal on endise Nõukogude Liidu
armee Leetse raketibaasi militaarehitiste varemed (vt. foto 2). Planeeringuala
naabruses on endise õppekeskuse varemed. Eesti Kaitsevägi kasutas Pakrineemet
laskeharjutuste läbiviimisel. Alalt on kaevandatud paekivi pealmisi kihte. Sellest on
jäänud astangu servale lükatud pinnasevallid ja maapinna nõod mis sisaldava radooni
emiteerivat diktoneemakilta. Kaevandus on nõuetekohaselt rekonstrueerimata (vt
Maapõueseaduse pr. 48 lg 4). Varemete vahele ja kaeveõõnsustesse on omavoliliselt
ladestatud prügi (vt. foto 3)., sealhulgas probleemtoodetest tekkinud jäätmete
klassifikatsiooni (vt. keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrust nr 49) alla kuuluvaid
autorehve.
Teemaplaneeringu tugiplaani kohaselt on alal ehituslubjakivi leiukoht kuid seda ei ole
kantud maardlana Keskkonnaregistri maardlate nimistusse. Seetõttu ei ole tegemist
maapõueseaduse kohase maavara varuga.
Planeeringuala piirneb Pakri tuulepargiga. Tuulepargi esimeses etapis ehitati välja 8
tuulikut, teises etapis on kavas välja ehitada veel kuni 22 2,3 MW nimivõimsusega
tuulikut.