12.07.2015 Views

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

õhkkond kunstnike loomingujulguse ja isikupära ning tõi kaasa kunstimandumise. Mitmed kunstnikud hoidusid oma tööde eksponeerimisest.Adamson-Eric läks jalatsivabrikusse tööliseks, Anton Starkopf pagesMoskvasse sealse nimeka kunstniku abiliseks. Johannes Greenbergi viisidmõnitused ja töövõimalustest ilmajäämine selleni, et 29. novembril1951 tegi ta enesetapu.Stalinistlik kultuuripoliitika lahutas <strong>Eesti</strong> kunstnikud demokraatlikelääneriikide kunsti arengust, aga ka omaenda ajaloost. Mitme jubasurnud kunstniku looming kuulutati formalistlikuks ja kõrvaldadati muuseumideekspositsioonist. Muuseumide juhtkond vahetati välja, TallinnaKunstimuuseumi uued juhid toodi Venemaalt. Likvideeriti Tartu Ülikoolikunstiajaloo kateeder ja Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloosektor. Tartu kõrgem kunstikool kui nn. formalismi pesa muudetikeskastme kooliks ja osa selle õppejõude suunati 1951. a. ENSV RiiklikkuKunstiinstituuti, mida toodi juhtima venestunud eestlane skulptor FriedrichLeht, kes 1920. a. oli teeninud stalinistide tunnustuse Vene avangardistlikukunsti ühe lämmatajana. Ilmselt loodeti, et temast saab <strong>Eesti</strong>kunstihariduse formalismi ja natsionalismi iganditest puhastaja.Tarbekunstis püsis esialgu huvi kasutada materjalide omapära ja järgidafunktsionalismi põhimõtteid, aga püüti arendada ka <strong>rahva</strong>kunstiletuginevat rahvuslikku vormikeelt, mida näis õigustavat loosung „sisultsotsialistlikust, vormilt rahvuslikust” kultuurist. Tekstiilikunstis avaldussee ühelt poolt geomeetrilise pinnajaotusega, teiselt poolt rahvuslikuornamentikaga vaipade kudumises. Kõigile tarbekunstialadele oli tüüpilinerikkalik dekoor, mille motiivid tuletati <strong>rahva</strong>kunstist või loodikodumaiseid taimi stiliseerides. Kompositsioonid on tihti lausa barokselttoretsevad ja maalilised.Esialgu sai tarbekunst poliitilise propaganda kohustusest enamastikõrvale jääda ja mõnikord valitseb tolle aja teostes pigem nostalgilinemeeleolu. Kuid aasta-aastalt tugevnes nii tekstiilikunstis kui ka teisteltarbekunstialadel tendents võtta eeskujuks poliitilise sisuga kujutavkunst. Vaipa hakati üha vähem käsitama dekoratiivkunstina ja sisekujunduseosana ning üha enam pilditaolise omaette teosena. Geomeetrilinedekoor kadus, sest selle eest võis saada süüdistuse formalismis,aga rahvuslik ornament pildi raamistusena võis säilida. Pilt pidi muidugiolema võimalikult realistliku ja täpse, hästi loetava joonistusega, ningneed tehnikad, kus sellise pildi loomine näis lootusetu, tuli kõrvale jätta,ja nii kuivas tarbekunsti tehnikate valik kokku. Piltvaipade kõrval levisidka nn. plakatvaibad, kus võib näha nõukogulikke sümboleid – viisnurki,sirpe-vasaraid, <strong>Eesti</strong> NSV vappi jms. – segamini <strong>Eesti</strong> <strong>rahva</strong>kunstist laenatudornamendimotiividega.Mahulistes kunstides (keraamika, klaasi- ja metallikunst) oli iseloomulik,et esemete vormivalik kitsenes ja oli igav. Et vormi puhul kardetiformalistlikke väljendusvõimalusi, pidi mahulise teose tähenduse loomaK U N S T I E L U1 0 9

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!