Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

V A L G E R A A M A TEsialgu püüdsid N. Andresen, J. Semper jt. Laossoniga vaielda, kuid1950. a. märtsis toimunud EKP Keskkomitee VIII pleenumil saavutasidradikaalsed stalinistid võidu ja juunikommuniste toetanud EKP KK Isekretär N. Karotamm sunniti ametist lahkuma. Samal pleenumil pidasM. Laosson õela ja raevuka kõne, kus süüdistas N. Andresenit, J. Semperit,Adamson-Ericut jt. kodanlikus natsionalismis, antimarksismis jne. 171950. aastal liitusid Laossoni rünnakutega Magnus Mälk 18 ja Aira Kaal 19 .Johannes Semper, Nigol Andresen ja paljud teised juunikommunistidkaotasid oma ametikohad. Mõned neist vangistati. Näiteks N. Andresenvahistati 24. märtsil 1950 ja sai 25 aastat, kuid vabanes nn. Hru‰t‰ovisula ajal viis aastat hiljem.Nagu teistes loomingulistes liitudes, toimusid ka Kunstnike Liidus puhastusedja välja heideti enamik paremaid kunstnikke, keda süüdistatiformalismis, natsionalismis, kosmopolitismis või lihtsalt loomingulisespassiivsuses. Väljaheitmine tegi kunstnikuna töötamise võimatuks,kuid järgneda võisid veel raskemad repressioonid. Sotsialistliku realismiteooria lubas väita, et kunstnik, kes ei järgi realismi meetodit ja kaldubformalismi, pole mitte ainult loominguliselt eksiteel, vaid paljastab kaoma kuulumise poliitiliste vaenlaste hulka, sest miks ta muidu võltsibvõi varjab elutõde, mida iga progressiivne inimene peaks armastama.Realismi ainuõigeks eeskujuks loeti Vene 19. sajandi peredviÏnikuid,aga näiteks impressionismi mõjusid nimetati formalismiks. 20 Nõnda olivõimalik esitada poliitiline süüdistus peaaegu kõigile Eesti kunstnikele,kelle oluliseks eeskujuks oli olnud 1930. aastate Pariisi kunst, kus domineerinudoli hilisimpressionism. Arreteerimiseks piisas ainult huvist lääneuuendusliku kunsti vastu.1949.–1950. aastail saadeti vangilaagrisse või asumisele mitukümmendkunstiüliõpilast (Henno Arrak, Olev Subbi, Valdur Ohakas,Endel Palmiste, Henn Roode, Ester Roode, Lembit Saarts, HeldurViires jpt.) või äsja õpingud lõpetanud noort kunstnikku (Ülo Sooster,Kaljo Reitel). Kunstikriitik Rasmus Kangro-Pool viibis vangistuses niiSaksa okupatsiooni ajal kui ka stalinistlikus vangilaagris, viimases oli takauem: 1950–1957.Arreteerimisest pääsenud kunstnikud pidid elama hirmuolukorras. Ajakirjanduseskritiseeriti kunstnikke, mõnikord kasutati selleks harimatuid„hääli rahva hulgast”. Kunstnike Liidu koosolekutel esinesid kohalikudülemused või Moskva emissarid ähvardavate süüdistustega. Näiteks1950. a. märtsis toimunud ENKL-i aktiivi koosolekul ründas Adamson-EricutMoskvast saadetud ekspert-kunstikriitik I. Melikadze. Adamson-Ericoli üks väheseid, kes üritas ennast veel avalikult kaitsta, 21 seda muidugiedutult. Hirmunud kunstnikud esinesid avalike patukahetsustega, agamõnikord paraku ka kolleegide mustamisega, lootes nii ennast päästa.Stalinistlikule terrorile oli tüüpiline, et süüdistajad võisid ise varsti süüaluseksmuutuda. Muidugi hävitas selline hirmu, usaldamatuse ja kadeduse1 0 8
õhkkond kunstnike loomingujulguse ja isikupära ning tõi kaasa kunstimandumise. Mitmed kunstnikud hoidusid oma tööde eksponeerimisest.Adamson-Eric läks jalatsivabrikusse tööliseks, Anton Starkopf pagesMoskvasse sealse nimeka kunstniku abiliseks. Johannes Greenbergi viisidmõnitused ja töövõimalustest ilmajäämine selleni, et 29. novembril1951 tegi ta enesetapu.Stalinistlik kultuuripoliitika lahutas Eesti kunstnikud demokraatlikelääneriikide kunsti arengust, aga ka omaenda ajaloost. Mitme jubasurnud kunstniku looming kuulutati formalistlikuks ja kõrvaldadati muuseumideekspositsioonist. Muuseumide juhtkond vahetati välja, TallinnaKunstimuuseumi uued juhid toodi Venemaalt. Likvideeriti Tartu Ülikoolikunstiajaloo kateeder ja Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloosektor. Tartu kõrgem kunstikool kui nn. formalismi pesa muudetikeskastme kooliks ja osa selle õppejõude suunati 1951. a. ENSV RiiklikkuKunstiinstituuti, mida toodi juhtima venestunud eestlane skulptor FriedrichLeht, kes 1920. a. oli teeninud stalinistide tunnustuse Vene avangardistlikukunsti ühe lämmatajana. Ilmselt loodeti, et temast saab Eestikunstihariduse formalismi ja natsionalismi iganditest puhastaja.Tarbekunstis püsis esialgu huvi kasutada materjalide omapära ja järgidafunktsionalismi põhimõtteid, aga püüti arendada ka rahvakunstiletuginevat rahvuslikku vormikeelt, mida näis õigustavat loosung „sisultsotsialistlikust, vormilt rahvuslikust” kultuurist. Tekstiilikunstis avaldussee ühelt poolt geomeetrilise pinnajaotusega, teiselt poolt rahvuslikuornamentikaga vaipade kudumises. Kõigile tarbekunstialadele oli tüüpilinerikkalik dekoor, mille motiivid tuletati rahvakunstist või loodikodumaiseid taimi stiliseerides. Kompositsioonid on tihti lausa barokselttoretsevad ja maalilised.Esialgu sai tarbekunst poliitilise propaganda kohustusest enamastikõrvale jääda ja mõnikord valitseb tolle aja teostes pigem nostalgilinemeeleolu. Kuid aasta-aastalt tugevnes nii tekstiilikunstis kui ka teisteltarbekunstialadel tendents võtta eeskujuks poliitilise sisuga kujutavkunst. Vaipa hakati üha vähem käsitama dekoratiivkunstina ja sisekujunduseosana ning üha enam pilditaolise omaette teosena. Geomeetrilinedekoor kadus, sest selle eest võis saada süüdistuse formalismis,aga rahvuslik ornament pildi raamistusena võis säilida. Pilt pidi muidugiolema võimalikult realistliku ja täpse, hästi loetava joonistusega, ningneed tehnikad, kus sellise pildi loomine näis lootusetu, tuli kõrvale jätta,ja nii kuivas tarbekunsti tehnikate valik kokku. Piltvaipade kõrval levisidka nn. plakatvaibad, kus võib näha nõukogulikke sümboleid – viisnurki,sirpe-vasaraid, Eesti NSV vappi jms. – segamini Eesti rahvakunstist laenatudornamendimotiividega.Mahulistes kunstides (keraamika, klaasi- ja metallikunst) oli iseloomulik,et esemete vormivalik kitsenes ja oli igav. Et vormi puhul kardetiformalistlikke väljendusvõimalusi, pidi mahulise teose tähenduse loomaK U N S T I E L U1 0 9
Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?