Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD HIIGLASLIKUDKESKKONNAKAHJUDAnto RaukasNõukogude okupatsiooni lõpuaastatel oli Eestis 1565 sõjaväeobjekti,mis paiknesid ligikaudu 800 kohas ja hõlmasid 87 000 haehk umbes 1,9% Eesti territooriumist. NSV Liidu (ja Venemaa)sõjaväe poolt tekitatud otsest kahju hinnati 1999. aastal umbes65 miljardile kroonile. Sellele lisandub kaudne kahju inimestetervisele avaldatud toime näol, mida polnud võimalik hinnata.Praegu teada oleva põhjal näib, et lühike Saksa okupatsioon eitekitanud nimetamisväärset reostust.8.1. KAHJUDE TEKKIMISEST JA HINDAMISESTSõda ja Nõukogude okupatsiooni aastad rebisid katki sidemed mitteüksnes inimeste, vaid ka inimese ja looduse vahel. II maailmasõjas panditoime roimi, millel pole oma ulatuse ja nurjatuse poolest võrdset kogumaailma ajaloos. Kuid inimeste hävitamine ja looduse laastamine jätkuska sõjajärgseil aastail. Ametlikult püüti okupeeritud Eestit demonstreeridasuveräänse riigina, kuid tegelikult ei olnud ei ENSV Ülemnõukogul egaka Ministrite Nõukogul olulistes otsustustes sõnaõigust. Selliste olulisteotsustuste hulka kuulusid ka Nõukogude sõjaväeosade paigutus, selleksvajalikud maaeraldused ning sõjaväe territooriumil keskkonnaseisundikontrollimine. On põhjust arvata, et valdav enamik ENSV tippjuhte eiteadnud NSV Liidu sõjaväega seonduvat tegelikku olukorda.Seoses Eesti taasiseseisvumisega muutus olukord eriti tüsilikuks, sestvabariigi valitsuse ja Vene sõjaväejuhtide vahel ei olnud selget suhtlusvahekordaning keskkonda lasti kontrollimatult suuri koguseid saasteaineid.Sõjaväekahjude hindamiseks ning reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseksmoodustati 1992. aastal Keskkonnaministeeriumi juurde „EndiseNSV Liidu sõjaväe poolt tekitatud sõjaväekahjude hindamise ja likvideerimiserahastamise komisjon” (nn. sõjaväekomisjon), mille eesotsas oli1 1 8
tollane Keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas ja mille tegevustfinantseeriti riigieelarvest. Olulist finantsabi, samuti abi seadmete ja spetsialistideväljaõppe osas saadi mitmest välisriigist. Eriti tõhus oli Taani,Soome, Rootsi ja Saksamaa osa. 1999. aastal nimetati eespool mainitudkomisjon ümber jääkreostuse likvideerimise komisjoniks, kuid sisuliseltta lõpetas oma töö. Sõjaväekahjude hindamise ja rahastamise komisjonitöö kokkuvõttena ilmus 1999. aastal Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiväljaandel raamat „Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostusja selle likvideerimine” (koostaja ja toimetaja Anto Raukas). Käesolevlühikokkuvõte põhineb eelkõige sellel raamatul, mistõttu sellele allpoolüksikküsimuste puhul ei viidata.8.2. SÕJAVÄEOBJEKTIDE HULK JA PAIGUTUSSõjaväekomisjoni esmaülesandeks sai sõjaväeobjektide hulga ja paigutusekindlaksmääramine. Kahjuks ei õnnestunud meil saada andmeidendise Nõukogude Liidu Eestisse jäänud sõjaväepersonali suuruse kohta.1980. aastate keskel oli Eestis sõjaväelaste koguarv arvatavasti 122 480,millele lisandusid perekonnaliikmed. Igal juhul oli neid kokku rohkem kuikümnendik Eesti püsielanikkonnast. Sellest tulenevalt lisandus otseselesõjaväereostusele suur olmereostus. Lisaks sõjaväelastele ja nende perekonnaliikmeteletekitas suurt saastet sõjatööstus, mille kõige tuntumaksilminguks on Sillamäe jäätmehoidla.Põhjalike uuringute tulemusena oli võimalik tuvastada, et Nõukogudeokupatsiooni lõpuaastail oli Eestis 1565 sõjaväeobjekti, mis paiknesid ligikaudu800 kohas ja hõlmasid 87 000 ha ehk umbes 1,9% Eesti territooriumist.Ainuüksi Tallinnas oli sõjaväe kasutuses 212 eri paigas 863 ha maad.Suurimad sõjaväe kasutuses olnud piirkonnad olid Aegviidu (33 100 ha),Utsali (13 411 ha), Nursi (3703 ha) ja Värska (1962 ha) polügoon, Pakri poolsaarkoos Paldiski linnaga (3703 ha), Pakri saared (24 447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Sõjaväeobjektid olid eri reostusastme ja keskkonnaohtlikkusega,mõned neist hoopis ohutud. Kuid hukkunute perekondi lohutab vähe teadmine,et nende lähedane sai surma ainukesest piirkonnas lebanud mürsust.Seetõttu vajasid tähelepanu ja kontrollimist kõik objektid. Objektidekunagisest ohtlikkusest annab pildi, kui nimetame, et üksnes 1995. aastalhävitasid Eesti demineerijad Pakri saartel 2538 mitmesugust lõhkekeha,neist 432 olid lahinguotstarbelised. Osmussaarel tõsteti üksnes 11. juunil1996 sealsest tornpatareist välja ja kahjutustati 49 lahingumürsku.O K U P A T S I O O N I A R M E E P Õ H J U S T A T U D H I I G L A S L I K U D K E S K K O N N A K A H J U D8.3. SAASTEKAHJUDE HINDAMINEKeskkonnakahjustuste hindamine viidi valikuliselt läbi 194 sõjaväeobjektil(kogupindalaga üle 80 000 ha), reostuse täiendavaid uuringuid(ökoloogiline ekspertiis ja hüdrogeoloogilised tööd) tehti 64 objektil.1 1 9
Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55:
V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57:
V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59:
V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61:
V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63:
V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?