Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE- JA VÄLJAVEO EKVIVALENTSUSOma ebamäärasuse tõttu olid NSV Liidu liiduvabariikide majandussidemedüks ideoloogiliselt enamspekuleeritud majanduselu valdkondi.Normaalseid regioonidevahelisi kaubavooge tuli ikka ja jälle tõlgendadavennaliku vastastikuse abistamisena (seda üldjuhul faktivabalt), 1980.aastate lõpul lisandusid sellele NLKP peasekretäri ja NSV Liidu presidendiMihhail Gorbat‰ovi etteheitest lähtunud väitlused selle üle, et Eesti elabn-ö. võlgu. Sisse- ja väljaveo ekvivalentsuse küsimus oli tavapäraselt kõneall ka väliseesti käsitlustes, mis jäid paratamatult samavõrra naiivseks jaspekulatsioonide tasemele. 40 Sealse „nõutuse” võttis kõige õnnestunumaltkokku Agu Kriisa: „Kõrge eksport on tavaliselt üks positiivne nähe,kuna see võimaldab sisse tuua kaupu ja toodangut, mida endal polevõimalik toota. Moskva poolt määratud plaanide täitmine ei too agaEesti rahvale mingit kasu, kuna see, mida ja kui palju võib Eesti sisseosta, määratakse samuti Moskvas.” 41Johtuvalt NSV Liidus kehtinud direktiivsest hinnakorraldusest olidjuba aprioorselt välistatud võimalus ja vajadus hinnata liiduvabariikidesisseveo-väljaveo ekvivalentsust. Nagu teiste liiduvabariikide puhul, olika Eesti sisse- ja väljaveo vahekord kindlaks määratud keskvõimu pooltüleliidulistes huvides kujundatud tootmisstruktuuriga. Administratiivseltkehtestatud hinnad üldjuhul ei vastanud toodetu ja tarbitu tegelikuleväärtusele. Lisaks sellele moonutas liiduvabariikide sisse- ja väljaveosaldot NSV Liidu väliskaubandustulude regionaalne statistiline ümberjaotamine,kusjuures ühe või teise liiduvabariigi statistiline osasaamineneist tuludest ei sõltunud tema enda ekspordi otsesest ja kaudsest efektiivsusest.See statistiline info, mida koguti üks kord viie aasta jooksul,iseloomustas ainult kaupade n-ö. riiklikult organiseeritud liikumist,maksebilansialaseid arvutusi ei tehtud. Formaalselt räägib nn. võlguelamisest ka toodetud ja tarbitud rahvatulu vahekorra statistika, millelreaalse majandusega polnud siiski mingit pistmist (tabel 11). Teiselt poolton Eduard Poom tarbitud rahvatulu näitajat interpreteerides väitnud, etnäiteks 1970. a. jättis keskvõim Eestisse siin toodetud rahvatulust ainult32%, „... ülejäänud 68% Eestis loodud rahvatulust ... anastas ehkkõrvaldas Kreml Eestist ilma mingisuguse kompensatsioonita”. Ka temaarvutused on vaidlustatavad. 42Seega näitab tabeli 11 veerg „Saldo” formaalset ressursside (kaubad,teenused ja finantsressursid) sisse- või väljaveo ülekaalu antud aastaadministratiivselt kehtestatud hindade juures. Lisaks sellele tuleks märkida,et 1970. aastate keskpaigast kiirelt kasvanud sisseveo arvestuslik ülekaaloli tingitud ka Eesti jaoks ebasoodsast hindade arengust. Nimelt kasvasidsisseveetava toodagu hinnad (eeskätt toorme, energia, tööstusseadmeteja põllumajandustehnika osas) kiiremini kui väljaveetava toodanguhinnad (seda näitab sisse- ja väljaveo saldo muutumine 1973. aasta1 4 4
Tabel 11. Aastail 1956–1989 toodetud ja tarbitud rahvatulu (vastava aastahindades, mln. rubla) 43Toodetud Tarbitud Saldorahvatulu rahvatulu1956 743,4 ... ...1957 804,4 ... ...1958 900,2 ... ...1959 942,9 ... ...1960 984,8 ... ...1961 1070,3 1138,2 -67,91962 1141,4 ... ...1963 1212,7 ... ...1964 1318,8 ... ...1965 1488,1 1384,8 +103,31966 1554,5 1489,0 +65,51967 1719,0 1715,3 +3,71968 1845,6 1843,2 +2,41969 2009,7 1962,8 +46,91970 2164,8 2184,0 -19,21971 2278,7 2288,9 -10,21972 2265,8 2331,6 -65,81973 2366,4 2504,8 -138,41974 2544,1 2524,9 +19,21975 2617,9 2623,7 -5,81976 2791,7 2688,5 +103,21977 2889,4 2866,6 +22,81978 2954,2 2943,1 +11,11979 3056,3 3226,2 -169,91980 3222,0 3358,6 -136,61981 3333,5 3498,7 -165,21982 3398,1 3586,6 -188,51983 3678,6 3825,2 -146,61984 3761,4 3985,7 -224,31985 3605,1 4084,0 -478,91986 3867,5 4297,0 -429,51987 4067,4 4333,3 -265,91988 4061,8 4624,7 -562,91989 4386,1 4959,6 -573,5M A J A N D U S K A H J U D1 4 5
Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55:
V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57:
V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59:
V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61:
V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63:
V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65:
V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67:
V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69:
V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71:
V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73:
V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75:
V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77:
V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79:
V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81:
V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83:
V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85:
V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87:
V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89:
V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?