Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

V A L G E R A A M A TEestisse tagasi pöördus. Alles 1989. aastal avanes represseeritutel võimalusluua oma organisatsioone, ning veel hiljem, alates 1993. aastastlaialdaselt kasutada arhiivimaterjale. 8 Viimase kümne aastaga on repressioonideuurimisel ära tehtud hulk tänuväärset tööd, kuid sellest ei piisaokupatsioonide tekitatud inimkaotuste täpsemaks hindamiseks.Raskustega puututakse kokku ka rahvastikukaotuste defineerimisel.On pöördumatud inimkaotused: mõrvatud, hukatud, langenud, surnudvõi teadmata kadunuks jäänud inimesed; siia kuuluvad ka need, kes alatiseksEestist lahkusid. On ajutised inimkaotused: väljasaadetud, evakueeritud,põgenikud jt., keda lühemat või pikemat aega sunniti Eestistära olema, sealhulgas need, kes surid varsti pärast laagrist või asumiseltvabanemist. Kuid millisesse kategooriasse kuuluvad võõrsil sündinudja kasvanud ning millisesse tuhanded sündimata jäänud lapsed? Ninglõpuks, kuigi alljärgnevas on püütud lähtuda kinnitust leidnud arvudest,ei saa inimkaotusi mõõta vaid numbrite keeles ega repressioonide raskusthinnata üksnes otseselt kannatanute katsumuste põhjal. „Kellegi julgeolekpolnud kindel, represseerida võidi igaüht.” 92.2. SAKSAMAALE ÜMBERASUMINE (1939–1941)Okupatsioonidest johtuvaid rahvastikukaotusi kandis Eesti juba enneokupantide saabumist. Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimisele23. augustil 1939 järgnes 28. septembril NSV Liidu–Saksamaa sõprus- japiirileping, millega nähti muuhulgas ette baltisakslaste ümberasumineoma päritolumaale. Esimesed Berliini kutset järginud baltisakslased lahkusidEestist juba 18. oktoobril, s. t. 57 päeva pärast MRP sõlmimist.1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis 16 346 saksa rahvusestkodanikku. Umsiedlung’i käigus (okt. 1939 – mai 1940) lahkus neist tõenäoliselt12 660. 10 Et 1941. aastaks oli Baltikumi jäänud veel märkimisväärnehulk sakslasi, korraldati järelümberasumine (Nachumsiedlung),millega lahkus Eestist veel umbes 7000 inimest. 11 Kokku võis ümberasujaidolla u. 20 000.2.3. ESIMENE NÕUKOGUDE OKUPATSIOON (1940–1941)Eesti kodanike vahistamised algasid juba okupatsiooni esimestel päevadeljuunis 1940, seega enne Eesti formaalset NSV Liiduga ühendamist.Juuni viimasel nädalal arreteeriti 28, juulis 121 inimest ja edaspidi arreteeritutearv aina kasvas. 28. novembril 1940 viseeris NSV Liidu siseasjaderahvakomissar korralduse nr. 288, mille kohaselt tuli Eesti NSV (nagu kaUkraina, Valgevene, Moldaavia, Karjala, Läti ja Leedu) Siseasjade Rahvakomissariaadis(SARK) sisse seada kartoteek nn. kontrrevolutsiooniliseja Nõukogude-vaenuliku elemendi kohta. Algul hõlmas Nõukogude-vaenulikuelemendi mõiste endisi valitsusliikmeid, Eesti Vabariigi kohtu-,2 4
prokuratuuri- ning haldusasutustes jm. administratiivsüsteemis töötanudinimesi, parteide liikmeid, politseinikke ja ohvitsere, kuid aastatega hakkassee isikute ring üha laienema. Nõukogude korra vaenlaste avastamisekstuli süstemaatiliselt läbi töötada kõik huvipakkuvad arhiivifondid.Jaanuarist maini 1941 võeti nn. poliitvärvingute kartoteegis arvele 37 794isikut ning tehti päringuid veel 27 597 isiku kohta. 12Esimese Nõukogude okupatsiooni kestel arreteeriti kokku umbes8000 inimest, 13 kellest vähemalt 1950 hukati Eestis. Vahistatute hulgakasvades suurenes piinamise tagajärjel surnute arv. Mitu Eesti Vabariigiriigitegelast läks arreteerimisohu tõttu vabasurma. 11 endisest Eesti riigipeastneli lasti maha, neli suri vangistuses, üks sooritas enesetapu ja ükssuri Venemaa vaimuhaiglas. Vaid ühel riigivanemal, August Reil, õnnestusRootsi põgeneda. 14 Venemaale vangilaagritesse saadetud inimestesthukkus enamik aastatel 1942–1944. 15 Paljude vangistatute süüdistamiseksfabritseeriti laagrites pseudovandenõusid (nt. 1941 Urallagis, 1942Ussollagis), millele enamasti järgnes surmanuhtlus. Aastail 1940–1941arreteeritutest jäi ellu 200–600 inimest, s. t. 2–8%. 16Järgmise suurema inimkaotuste kategooria moodustavad 1941. aastajuuniküüditamise ohvrid. Nende arvu kohta on avaldatud erinevaidandmeid. 17 Eesti Represseeritute Registri Büroo koostatud juuniküüditatutenimekirjas on andmeid 10 861 isiku kohta, kelle hulka on arvatudarreteeritud perekonnapead ning nende sundasumisele saadetud pereliikmed,aga ka sundasumisel sündinud lapsed ning küüditatavate nimekirjakantud, kuid äraviimisest pääsenud isikud. 18 Küüditamine korraldatiüheaegselt kogu alal, mille NSV Liit oli MRP põhjal annekteerinud, jahõlmas Nõukogude poole andmeil 143 416 isikut. Eestist viidi ajavahemikul10.–17. juuni 1941 Venemaale laagritesse või sundasumiselevähemalt 9267 isikut, kellest tagasi tuli 4264. 19 Seega kaotasid elu umbespooled äraviidud. 20Reaktsioonina Nõukogude okupatsioonipoliitikale puhkes enne Saksavägede saabumist suvesõda. 24. juunil 1941 hakati Moskva käsul Eestismoodustama nn. hävituspataljone, mis said Stalini väljakuulutatudpõletatud maa taktika põhjal vabad käed karistusoperatsioonideks,s. t. massiliseks vägivallaks, omakohtuks, rüüstamisteks ja tapmisteks.Suured massimõrvad leidsid aset Tartus ja Kuressaares, kus vange lastimaha kohapeal. Trükis on avaldatud 179 hukatu ja 2199 kohtuväliseltmõrvatu nimed, kellest valdava osa moodustasid tsiviilisikud. 21 Piirkonnition 1941. aasta suvesõda uuritud üsna põhjalikult. 22Sõja puhkedes mobiliseeriti Eestist üle 33 000 mehe Punaarmeesse jatoimetati Venemaale. 23 Peale nende teenis 1941. aasta suvel Punaarmee22. territoriaalkorpuses 5573 meest. 24 Paljud Eesti Vabariigi tegevteenistusesolnud ohvitserid olid selleks ajaks maha lastud või saadetud Venemaalevangilaagrisse. 25 Augustis 1941 hakati Punaarmees olnud eestlasikui isikuid, kes rahvuslikel, sotsiaalsetel jm. põhjustel ei väärinud usaldust,I N I M K A O T U S E D2 5
Page 2 and 3: Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5: SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7: V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9: V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11: V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13: V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15: V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17: V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19: V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 22 and 23: V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25: V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27: V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29: V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31: V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33: V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35: V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37: V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39: V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41: V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43: V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45: V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47: V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49: IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51: V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53: V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71:
V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73:
V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75:
V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77:
V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79:
V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81:
V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83:
V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85:
V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87:
V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89:
V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91:
V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93:
V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95:
V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97:
V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99:
VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101:
V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103:
V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105:
V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107:
V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109:
V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111:
V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113:
V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115:
VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117:
V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119:
V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121:
V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123:
V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125:
V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127:
V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129:
V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131:
V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133:
V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135:
V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137:
V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139:
V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141:
V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143:
V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145:
V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147:
V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149:
V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151:
V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?