Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Tannab täpsemaid teateid 3333 mehe kohta. Neist langes 319 (Soomes 183, Eestis110, mujal 26). Soome kaitsejõududes teenis kindlasti rohkem eestlasi. EE artiklis„Talvesõda” esitatud arv 1000 on nt. katteta, sest nimepidi on teada ainult ükseestlasest rindemees.36A. Tinitsa arvutuste kohaselt oli relvastatuid mehi ühtekokku 60 000 (vt. Tinits,A., 1983, 43), T. Nõmme hinnangul käis Saksa väest läbi umbes 70 000 meest, neist20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut (vt. Nõmm, T., 1990b, 116).37Viimastel aastatel kõige intensiivsemalt Saksa okupatsiooni aega uurinud InimsusevastasteKuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töörühma juhiToomas Hiio hinnangul langes Saksa relvajõudude koosseisus või suri haavadessekindlasti üle 10 000 Eesti kodaniku. Vt. Hiio, T., 2001, 178.38T. Nõmme hinnangul hukkus 20 000 (sh. ka sõjavangid, põgenemisel hukkunudja teadmata kadunud), vt. Nõmm, T., 1990b, 116, ja EE 11, lk. 313; L. Talve (19. X1993) arvates võis hukkunuid olla 14 500.39Teises maailmasõjas langenud, hukkunud, haavadesse või haigustesse surnudvõitlejad. Vt. „Pro Patria”. I, 1998. Koostaja H. Lindmäe hinnangul võiks langenuidolla u. 8000.40Kaks näidet paljudest: pärast 21. septembril 1944 Loksa-Porkuni-Saueväljakolmnurgas peetud lahingut, kus mõlemal poolel võitles eestlasi, maeti kolmeühishauda 273 meest, kelle identifitseerimine pole õnnestunud (vt. Kärp, Peep,1989, 22). Ka novembri lõpul Sõrve sääre pärast peetud lahingutes hukkus eestivõitlejaid mõlemal poolel, kuid ülevaadet langenute kohta ei ole.41Paavle, Indrek, 2002, 25.42Paavle, Indrek, 2002, 17–25.43Talve, Leo, 9. X 1991.44Publitseeritud on 554 tsiviilisiku nimed, kes hukkusid Tallinna pommitamisel9. III 1944. Vt. „Tallinn tules”, 1997.45Vt. Report, 1991, 37.46Põhjalikku ülevaadet vt. Kool, 1999 (lk. 8–11 andmed eestlastest KolmandasRiigis 1944/45).47Õhu rünnakutes Saksamaal sai surma u. 1000 eestlast (vt. Horm, Arvo, 1995, 179).– 1944. a sügisel meritsi Saksamaale suundunuist võis uppuda kuni 1200 (vt. Ernits,1995, 107). On väidetud, et põgenemisel võis hukkuda kuni 7000 inimest.48Raag, Raimo, 1989.49Horm, Arvo, 1995, 177; Aman, Viktor, 1961.501946. a. Rootsi statistika aastaraamat andis 1945. a. 1. aprilli seisuga eestlastearvuks 22 092, millest on välja jäänud alla 16-aastased lapsed, kes olid kantudvanemate passi (vt. Terras, Aleksander, 1995, 115; vrd. Aman, 1961).51Väidetakse, et Sileesia rindel võis hukkuda 2000, „T‰ehhi põrgus” 500 meest (vt.Report, 1993, 40).52Briti tsoonis kuni 4000, USA tsoonis kuni 800 ja prantslaste laagreis u. 300 meest.Gailit, 1993. Väike hulk eesti mehi vangistati ka Austrias, Itaalias, Prantsusmaal,Norras. Vt. Nõmm, 1990b, 134.5315. aprillist 31. detsembrini 1945 toodi Eestisse tagasi 5434 inimest, neist 3867Saksamaalt, 784 Poolast, 307 Rootsist, 157 T‰ehhoslovakkiast, 78 Prantsusmaaltjm. Nad paigutati filterlaagritesse, kus neid hoolikalt kontrolliti, ning enamik neistsaadeti 6 aastaks asumisele Norilskisse, Uhtasse, Pet‰oora söebasseini ja Molotovioblastisse. Paraku on andmed lünklikud. Vt. Kaup, Erich, 1995, 34–35.54Neist 16 688 USA tsoonis (koos Berliiniga), 13 698 Briti ja 835 Prantsuse tsoonis,998 Austrias. Vt. Pruuli, 1988, 16.55Neist USA-sse 10 992, Kanadasse 4118, Austraaliasse 5958, Inglismaale 3418,Rootsi 1089. Vt. Horm, 1995, 179.5622. X 1944 oli arvele võetud üle 8000 Nõukogude-vastase isiku. N. Karotammearuandest B. Kummile, vt. Kaup, 1994.57ENSV Julgeolekuministeeriumi Arhiivide Osakonna juhataja M. Organovi aruanne15. I 1946. Rahi-Tamm, 2002.58RIR 1 (1996) on publitseeritud 20 164, RIR 2 (1998) 15 001 arreteeritu andmed.3 2