V A L G E R A A M A Tselle olid sõjaväe käes ka Lõuna- ja Põhjasadam. Sadamatevahelisel alalpaiknesid torpeedolaod. Käesolevas lühiülevaates ei jõua kõiki Pakri reostusobjekteisegi loetleda. Väga keskkonnaohtlikud olid Paldiski alatasalekkiv keskkatlamaja, linna halvas seisukorras kanalisatsioon ja puhastusseadening hooletult rajatud prügimäed. Raketibaaside ja betoontoodetetehase puhastamata heitvesi juhiti lihtsalt pinnasesse, tuumaobjekti, piirivalveväeosaja galvaanikatsehhi veed aga merre. Keskkatlamajast kandussademeveega kanalisatsiooni üle 60 t masuuti aastas, millest vähemalt20 t sattus väheefektiivsete õlipüüniste tõttu merre. Mahutilekete tõttukogunes paelõhedesse rohkesti küttemasuuti. Sadamad olid risustatudmetallkonstruktsioonide, lattide, vaatide ja muu prügiga.Eraldi tuleb peatuda aatomiallveelaevnike keskusel ehk nn. tuumaobjektil,mis rajati poolsaare keskossa Leetse lähistele, kus maapinnalähedanepõhjavesi ja pinnavesi on looduslikult kaitsmata. Objektil töötanud70 ja 90 MW reaktorid seisati 1989. 1995. aastal, kui territoorium antiüle <strong>Eesti</strong> Vabariigile, oli see tugevasti reostunud masuudiga (400 t), kusjuuresreostunud pinnase maht oli vähemalt 12 000 m 3 . Prügiga kaetudala oli 5000 m 2 ja lõhutud pliiakud reostasid 1200 m 2 . Kuni teise reaktorikäivitamiseni 1983 juhiti territooriumi (23 ha) sademeveed ja puhastamataheitvesi paesse süvendatud Leetse ojja. Korralikult ladestamata olidradioaktiivsed jäätmed.8.3.5. SILLAMÄE TÖÖSTUSKOMPLEKS JA JÄÄTMEHOIDLASillamäel algas uraanimaagi töötlemine 1948. aastal. Esialgu kasutatikohapealset diktüoneemaargilliiti. Kuna selle uraanisisaldus on väike(keskmiselt 0,03%), mindi hiljem üle Ida-Euroopast toodud rikkamauraanimaagi kasutamisele. Tehase andmetel on Sillamäel töödeldud üle4 miljoni tonni uraanimaaki. Samal ajal hakati tehases töötlema ka Koolapoolsaarel kaevandatud radioaktiivset lopariiti, millest eraldati haruldasimuldmetalle, nioobiumi, tantaali jmt. Maagi töötlemisjäätmed paigutatialgusaastatel madalale Päitenina rannaterrassile, 1959. aastal hakatisinna ehitama merest valliga eraldatud jäätmehoidlat, mida vastavaltvajadusele mitmel korral laiendati. Jäätmehoidla praeguseks mahukshinnatakse umbes 8 miljonit m 3 , mille kehast umbes poole moodustaburaanimaagi töötlemisjääk. Oli tõsine oht, et <strong>läbi</strong> jäätmekihtide voolavvesi võib tekitada lamavatel, mere suunas kaldu olevatel Kambriumisavidel lihkepinna ning radioaktiivsed jäätmed võivad valguda Soomelahte. Tammi stabiilsuskadu kiirendas tugevatest tormidest põhjustatudrannaterrassi abrasioon.Kuna Sillamäe jäätmehoidla keskkonnaohutus on oluline kõigileLäänemere maadele, moodustati selle probleemi lahendamiseks1997. aastal Rootsi eestvedamisel rahvusvaheline ekspertide töögrupp(SIERG), kuhu kuulusid Rootsi, Soome, Norra ja <strong>Eesti</strong> spetsialistid.1 2 2
13. oktoobril 1999 kirjutasid <strong>Eesti</strong> keskkonnaminister, Põhjamaadevalitsuste esindajad ning NEFCO alla jäätmehoidla saneerimise lepingu,mis näeb ette selle, Läänemere regiooni ühe kõige ohtlikuma reostusobjektiohutustamise aastaks 2006. Projekti rahastavad Euroopa Komisjon(5 mln. eurot), Norra (2 mln. USD), Rootsi (1 mln. eurot), Taani (1 mln.USD), Soome (1 mln. USD) ja <strong>Eesti</strong> valitsus (3 mln. eurot) ning NEFCO(2 mln. eurot). Sellele lisandub Põhjamaade Investeerimispanga 5 miljonieuro suurune pikaajaline keskkonnalaen <strong>Eesti</strong>le. Kokku läheb projektmaksma ligikaudu 320 miljonit <strong>Eesti</strong> krooni.8.3.6. KOLM OLULIST JÄRELDUSTEespooltoodu ja eriti Sillamäe näite põhjal võime teha kolm olulistjäreldust: 1) Nõukogude Liidu ja Venemaa poolt tehtud keskkonnakahjudon väga suured, 2) nende kahjude korvamine on väga pikaajaline protsess,3) tekitatud kahjusid saab heastada vaid rahvusvahelises koostöös.Käesolevas ülevaates on esitatud vaid väike valik endise okupatsiooniarmeepoolt tekitatud keskkonnakahjudest. Tegelik pilt on veelgi masendavam.On võimalik, et paljut sellest me isegi veel ei tea, kuna 1994.aastal lahkunud Vene väed ei jätnud oma reostusest maha kirjalikkuteavet, pigem nad varjasid kordasaadetut. Me ei tea praktiliselt midagimerre uputatud saasteainetest ja <strong>Eesti</strong> maapõugi võib varjata veel paljuebameeldivat.Kasutatud kirjandusAlthausen, M. Lower Paleozoic (Riphean) metalliferous black shales. – Oil Shale, 1992,19, 3, 194–207.Kink, H., Marandi, A., Metslang, T. Pakri poolsaare vesi ja militaarmõjud. – <strong>Eesti</strong>Geograafia Seltsi aastaraamat, 31. kd. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn,1998, 72–84.Kink, H., Metsur, M., Miidel, A. Ecological security of the Pakri Peninsula. – P. Vares &G. Lassinantti (eds.). Ecological Security of the Baltic States, Nordic Countries andNorth-West Russia. Estonian Academy of Sciences, Tallinn, 1995, 69–80.Nosov, V. Environmental problems in Sillamäe. 1995. Ibid, 64–68.Otsa, E., Raukas, A., Tang, H. Current state and future trends in the military areas. –A. Raukas (ed.). Estonian Environment. Past, Present and Future. Ministry of theEnvironment of Estonia, Environment Information Centre, Tallinn, 1996, 145–148.Putnik, H., Raukas, A., Hütt, G. Ionizing radiation and radioactive pollution. 1996. Ibid,149–154.Ratas, R., Otsa, E., Tang, H. Endise NSV Liidu sõjaväeobjektidel tehtud keskkonnauuringudja saneerimistööd aastail 1992–1997. – <strong>Eesti</strong> Geograafia Seltsi aastaraamat, 31. kd.Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1998, 55–71.O K U P A T S I O O N I A R M E E P Õ H J U S T A T U D H I I G L A S L I K U D K E S K K O N N A K A H J U D1 2 3
- Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
- Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
- Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
- Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
- Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
- Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
- Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
- Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
- Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
- Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
- Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
- Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
- Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
- Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
- Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
- Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
- Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
- Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
- Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
- Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
- Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
- Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
- Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
- Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
- Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
- Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
- Page 54 and 55:
V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
- Page 56 and 57:
V A L G E R A A M A TErilise koha o
- Page 58 and 59:
V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
- Page 60 and 61:
V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
- Page 62 and 63:
V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
- Page 64 and 65:
V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
- Page 66 and 67:
V A L G E R A A M A TEesti delegats
- Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
- Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
- Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
- Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
- Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
- Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
- Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
- Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
- Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
- Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
- Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
- Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
- Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
- Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
- Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
- Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
- Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
- Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
- Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
- Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
- Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
- Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
- Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
- Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
- Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
- Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
- Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
- Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
- Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
- Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
- Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
- Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
- Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
- Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
- Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
- Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
- Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
- Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
- Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
- Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
- Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле