12.07.2015 Views

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

ja dekaanide kõrval kuulusid nõukokku ka partei-, ametiühingu- ningkomsomoliorganisatsiooni esindajad. 1941. aasta algul asutati TRÜkaadriosakond, mille üheks ülesandeks sai hoolitseda selle eest, etkomplekteeritav kaader vastaks peale erialaste nõuete ka ideelis-poliitilistelenõuetele. 65. septembril 1940 moodustati ülikooli juurde kommunistliku parteialgorganisatsioon; 1941. a. alguses kuulus sellesse 15 partei liiget ja 8kandidaati. Organisatsiooni peamiseks ülesandeks oli ideoloogiline tööning „võitlus tagurlike elementide vastu” nii õppejõudude kui ka üliõpilastehulgas. Rohkete parteiorganisatsiooni koosolekute päevakorrasolid pidevalt punktid „ideoloogiline töö” ja „võitlus vaenulike kodanlikeelementide vastu”. 1940. a. II poolel asuti ülikooli juhtide ja ENSVHaridusministeeriumi koostöös järsult muutma ka üliõpilaskonna senistsotsiaalset koosseisu. Haridusministri määrusega 6. augustist nähti ette,et ülikooli tuleb vastu võtta esmajoones tööliste, kehvema talu<strong>rahva</strong> jatöötava intelligentsi hulgast pärinevaid noori. 7 Lisaks haridust, vanust,sõjaväekohustust ja kodakondsust tõendavatele dokumentidele tuli nüüdüliõpilaskandidaatidel esitada valla- või linnavalitsusest pärit tõend omasotsiaalse päritolu, senise teenistuse ning perekonna varalise olukorrakohta enne 21. juunit 1940. Üliõpilaskandidaatide avaldused vaatas <strong>läbi</strong>kolmeliikmeline komisjon (rektor, EKP Keskkomitee ja AmetiühinguteKeskliidu esindaja). 1940. a. sügissemestril esitati ülikooli astumiseks üle1000 avalduse. 1. oktoobril 1940 oli TÜ-s 3478 üliõpilast, kuid nimekirjaklassitunnuste alusel <strong>läbi</strong>vaatamise ja mitme muu vähemtähtsa põhjusetõttu langes nende arv järgneva poole aasta jooksul (kevadsemestrilõpuks) 1987-le.Paljud endised õppejõud, peamiselt ühiskonnateaduste alalt, pididülikooli teenistusest 1940. a. sügissemestril lahkuma. Mitmed silmapaistvadteadlased ja õppejõud arreteeriti ning saadeti Venemaa vangilaagritesse.8Okupatsioonivõimude halastamatud repressioonid tabasid teadusaladetasandil kõigepealt ideoloogia ja omariiklusega seotud sotsiaal- ninghumanitaarteaduste valdkondade teadlasi ja õppejõude – õigusteadlasi,ajaloolasi, kirjandus- ja kunstiloolasi.Suhteliselt lühikese ajaga hävitati omariikluse 20 aasta jooksul TÜ-skoolitatud ja euroopalikul kõrgtasemel ettevalmistatud õigusteadlasteprofessoritepõlvkond. 9 <strong>Eesti</strong> teenekas õigusteadlane prof. Ilmar Rebaneon toimunu kohta kirjutanud: „Aega alates <strong>Eesti</strong> Vabariigi sõjalisestokupeerimisest võib teaduskonna elus lühidalt iseloomustada aadrilaskmisena.Stalini vägivallareÏiimi ohvriteks langesid ja kaotasid eluprofessorid Ants Piip ja Uno Lender, vanemassistendi kt. Rein Eliaser jailmselt ka õppeülesandetäitja Richard Räägo, kelle kohta alates arreteerimisest1941. a. puuduvad igasugused andmed, seega kokku vähemalt4 inimest.” 10K Õ R G H A R I D U S J A T E A D U S T Ö Ö7 1

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!