Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A TErilise koha omandas ellujäämist ja toimetulekut võimaldav pantvangisündroom(psüühiline samastumine agressoriga: ahistatav võtabomaks ahistaja ideoloogia). 22 Nõukogude raudeesriide taga elav inimenevõis hakata ja sageli hakkaski Nõukogude korda kiitma ja vägivaldaõigustama. 23Kõik need aastaid toiminud kaitse- ja kohanemisreaktsioonid soodustasidtopeltmõtlemist ja isiksuse killunemist (nn. splittimist), mis koos toimidesvõisid omakorda tekitada või süvendada vaimse tervise häireid.Toimetulekustrateegiate hulka kuulus ka poliitvangi oskus oma nappitoitu ja näljapajukit jagada. Nii seal- kui ka siinpool vangilaagri okastraatikergendasid toimetulekut isamaalised tunded, uskumused, kujutelmadja fantaasiad (usk õigluse võidusse, „valge laeva” ootamine või„võidukate vabastusvägede” saabumine), mis kujundasid rituaalsed võirituaalilähedased käitumisviisid. 24 Suust suhu levisid ka lootust pakkuvadvõi endeid sisaldavad lood – kõlakad. Kuigi nende sisu ei pruukinud kainemõistus võtta tõena, saadi neist siiski teabekillukesi, tundeelamusi jatuge, sest illusioonid andsid jõudu. Iseenda ja eluga aitasid toime tullaka anekdoodid ja võllanaljad. Seega lõi Nõukogude võim ise Nõukogudevastasefolkloori ja põrandaaluse kirjanduse tekke ning arengu eeldused.Vanglate jt. kinnipidamiskohtade subkultuur oli üldise vastupanukultuuriomalaadne osa.Väga tõsine tähendus oli vangide ja küüditatute hulgas tekkinudvandeseltslaslikel meelsuskaaslustel. Nuhkimissüsteem avastas mitu niisugustmeelsuskaaslust. Sissekukkumine tõi karistusi, ka surmamõistmisi.Mõnikord provotseeris-fabritseeris KGB ise selliseid „vandenõusid”, vormistas„süüasjad” ja määras asjaosalised erireÏiimile või hukkamisele.Repressioonidega toimetulemisel oli tähtsaimaid tugesid usk. 25 Anketeerimiselteatas ligi 2 /3 vastanuid, et just vabaduskaotuslike repressioonidekorral saadi jõudu palvetest, usulootusest ja usukaaslusest. Mõnelrepresseeritul võis usuelu olla katkendlik ja koosneda ainult mõnestpalvest, kuid sellestki saadi tuge. Repressioonide ajal jäi usuelu mõtestav,seletav funktsioon arusaadavalt üsna tagasihoidlikuks, esikohal olidpigem isikliku jumalasuhte otsimine ja Looja abil hingeelu kitsaskohtadestülesaamine – usk, lootus ja armastus. 26Toimetulematust põhjustav vaimse tervise häire võib avalduda enesehävituslikus,enesetapjalikus käitumises. Nõukogude okupatsiooni ajaloli enesetappude sagedus Eestis suur, 24–25 ja enamgi juhtu 100 000elaniku kohta aastas. Kuid poliitiliselt represseeritute hulgas näemeenesehävitajalikku käitumist ja suitsiide haruharva. Ka Nõukogudekinnipidamisasutustes olid enesetapud üsna haruldased. 27 Ilmselt tulebseda seletada mitme teguri koosmõjuga, nagu poliitvangide eriline ühtekuuluvus,ühtehoidmine ja hoolivus, igapäevane surmaga silmitsiolek, usksurma võitvatesse igavikulistesse tõdedesse. 28 Enesetapp võis ära jäädaka äärmusliku kurnatuse, täieliku kurtumuse ja apaatia tõttu.6 0