Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Ttööstusettevõtetes, tervishoiuolude uurimine põlevkivirajoonis, täiendavate haiglateavamine seoses alanud sõjaga, Eesti Punase Risti tegevus sõjaolukorras.8Linna keskhaiglas (end. linnahaiglas) asus tööle 30 arsti, üldiseks mahutusnormiksmäärati 562. Moodustati linna 2. haigla (end. ühishaigekassa haigla, vastavalt 12ja 160), Tallinna sisehaiguste haigla (end. Greiffenhageni kliinik, 4 ja 60), 2. närvihaigustehaigla (end. Hirschi sanatoorium, 2 ja 40), 1. sünnitushaigla (end. Krullikliinik, 3 ja 35), 2. sünnitushaigla (end. Knüpfferi kliinik, 2 ja 25), nakkushaigustehaigla (end. 2. haigla Magasini t., 7 ja 300; ka tiisikushaigete osakond), Tallinnalastehaigla (end. Krulli kliinik, 70 voodit), naha- ja suguhaiguste haigla (Veerennit., voodite suurendatud arvuga).9Enne olid Tartus nakkus-, naiste- ja meestehaigla, emade ja laste arstlik nõuandla,tervishoiuosakond, tervishoiupolitsei. Voodikohti oli kokku 165, arste 17, hambaarste2, õdesid-velskreid 13. Pärast laiendamist oli voodeid 303, arste 76, hambaarste13, õdesid-velskreid 84, muud personali 195, kokku 368 inimest.10Neist 45 lahkus nn. järelümberasumisega. Lähemalt vt. Merila-Lattik 2000,19–23.11Lähemalt vt. art. „Kõrgharidus ja teadustöö” 5.3.1.12EE 11, 403; Merila-Lattik 2000, 24–28.13Täpsemalt: 3 päevaga teostada kõigi meditsiini-, farmaatsia- jt. tervishoiutöötajatearvelevõtmine ning tööle kinnitamine (kasutades vajaduse korralarstikohtadel IV ja V kursuse meditsiiniüliõpilasi ja keskmeditsiinipersonali);3 päevaga organiseerida sanitaar-epidemioloogiajaamad ja nakkushaiglad; 5päevaga rakendada tööle üldhaiglad, ambulatooriumid, leprosooriumid, lasteasutusedja vajalik apteegivõrk; 7 päevaga organiseerida vajalikul hulgal lihtsamattüüpi sanitaarkorrastuspunkte ja desinfektsioonikambreid, et kindlustada koguinfektsioonist ohustatud paikkonna elanike sanitaarkorrastus; 7 päevaga väljaselgitada ja isoleerida nakkushaigusi põdevad isikud; 14 päevaga avada maa-arstijaoskonnad,seejuures organiseerida iga arstijaoskonna juurde esimese 20 päevajooksul statsionaar 5–10 voodikohaga ja apteegipunkt; esimesest päevast alatesteostada asustatud punktide, veevõtukohtade, ladude, elumajade, kaupluste jm.sanitaar-epidemioloogilist uurimist ja puhastamist.1410 epidemioloogi, 10 sanitaarinspektorit, 5 silmaarsti, 5 kirurgi, 3 günekoloogi,4 lastearsti, 2 naha- ja suguhaiguste arsti, 2 närviarsti (ENSV Tervishoiu RK käskkiri11. XII 1944).15Arste 353, õdesid 448, velskreid 117, ämmaemandaid 106, masseerijaid 25,laborante 46, muud tervishoiuasutustes töötavat personali 1368 (Tervishoiu RKettekanne RKN-le 17. XI 1944).16EE 11, 403.17Ametikohtade täitmiseks leidus nt. epidemiolooge ainult 6%, sanitaar- ja silmaarste20%, kurgu-nina-kõrvaarste 40% ulatuses.18Ahelik 1980, 289.19Sh. linnades 61 (5014 voodikohta), maal 77 (827). Kõigi raviasutuste voodikohtikokku oli 7151. Vt. Ahelik 1980, 336j.20Nt. raudteelaste ja veetransporditöötajate meditsiiniasutused, amtiühinguteüldsanatooriumid jm. (vt. Eesti NSV rahvamajandus 1970. a.).21Vt. Ahelik 1980, 312. Vrd. ENSV Tervishoiu Ministeeriumi kolleegiumi otsus25. augustil 1949.22Lähemalt vt. art. „Kõrgharidus ja teadustöö” 5.4.1.; hulga detaile toob Merila-Lattik 2000, 27–32. – Osa õppejõude võeti uuesti ametisse Stalini surmale järgnenudpoliitilise „sula” ajal.23Teadaolevalt ilmus esimene konkreetsete andmetega ajaleheartikkel alles1985. a. Noorte Hääle veergudel.24Uibu, Kalju. 2000/2001, 15j.25Liiv, Anti. 2002.5 0