Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

V A L G E R A A M A Tkeskastme meditsiinitöötajaid üle üheksa korra ja haiglaasutusi kakskorda rohkem. Ent kõik need näitajad vajaksid põhjalikke kommentaare,eriti kui sooviksime oma andmeid võrrelda nii 1940. a. kui ka pärastsõda iseseisvuse säilitanud naaberriigi Soome omadega. Nimetatud tabelijärgi oli 1940. a. Eestis 10 000 elaniku kohta 10 arsti, 14,1 keskastmemeditsiinitöötajat ja 47,7 haiglavoodit ning 1991. a. olid need arvudvastavalt 41,6, 84,1 ja 112,2. Soomes pikenes inimese keskmine eluigaaastail 1940–1991 18,2 aastat, meil aga 11,6 aastat.Ent arvandmed moodustavad tervishoiuseisukorra kirjeldusest ainultühe osa. Seepärast rõhutagem, et kuigi 20 iseseisvusaastast ei piisanudoma tervishoiusüsteemi täielikuks väljaehitamiseks, oli Eesti Vabariigielanikkond arstiabiga normaalselt kindlustatud. Esimese tõsise hoobiandis 195 arsti lahkumine baltisakslaste ümberasumise käigus. Arstemobiliseerisid ka mõlema okupatsioonivõimu armeed, sõja ajal allus kogutervishoiusüsteem sõjaväe vajadustele. Pärast sõda takistasid süsteemiloomist rasked repressioonid, mille järelmõjud kestsid ka siis, kui TartuÜlikooli arstiteaduskonnast tuli juba uus, „poliitiliselt puhta minevikuga”arstide sugupõlv.Rahva põhilised tervishoiumured ei lahene üleöö. Näiteks alkoholismja tuberkuloos olid Eestis tõsised probleemid juba tsaariajal ning on sedaveel praegugi. Samuti ei kao nii pea okupatsiooniperioodil esile kerkinudprobleemid (nt. massilised abordid, narkomaania).3.2. ESIMENE NÕUKOGUDE OKUPATSIOON (1940–1941)Pärast tervishoiu formaalset riigistamist ei jõutud üheainsa okupatsiooniaastajooksul palju kaugemale uute töösuundade kavandamisest.Sotsiaalministeeriumis valmistati ette uusi seadusi ja korraldusi, midasaaks suuremate kulutusteta kiiresti ellu viia (nt. töökaitse eeskirjademuutmine, vaimse ala töötajate töökaitseseaduse koostamine).Teine kava käsitles ressursimahukaid uuendusi, nagu tasuta ravikorraldamine, üldise vanaduskindlustuse kehtestamine, puhkekoduderajamine. 7Natsionaliseeriti eraraviasutused, laboratooriumid, suuremad apteegid,rohu-, optika-, arstiriistade ja arstitarvete kauplused ning töökojad.Korraldati ümber ja laiendati Tallinna tervishoiuvõrku, üldkasutusse anti12 haiglat (kõik endised erahaiglad) endise 3 asemel. 8 Laiendati ka Tartutervishoiuvõrku. 9 Ravimihinnad külmutati, kusjuures seni läänest hangitudravimeid juurde ei saadud. Esimese Nõukogude okupatsiooni lõpuksoli Eesti arstide arv vähenenud 229 võrra. 10 Nendest 57 arsti langes repressioonideohvriks, 89 evakueerus sakslaste tulekul NSV Liitu ja 17 viidisinna mobilisatsiooni sildi all. Üks esimesi NKVD repressioonide ohvreidEesti arstkonnas oli endine riigivanem ja välisminister, tunnustatud silmaarstFriedrich Akel, kes vahistati juba 17. oktoobril 1940 ja lasti maha4 4
Tallinnas 3. juulil 1941. Okupatsioonivõimud kehtestasid Eestis totaalsejälitus- ja pealekaebamissüsteemi, mis oli senise demokraatliku riigi kodanikeletäiesti tundmatu. Aastakümnete jooksul rakendatud vägivaldpõhjustas rahva vaimsele tervisele mitmesse põlvkonda ulatuva mõjujõugakahjustusi.3.3. SAKSA OKUPATSIOON (1941–1944)T E R V I S H O I DErinevalt Nõukogude okupatsioonidest oli Saksa periood kogu ulatusessõjaaegne. Kogu Eesti tervishoiukorraldus (sh. haiglad) allutati vallutatudalade kohta kehtestatud eeskirjadele, tsiviilelanikkond sai arstiabialles teises järjekorras, sama kehtis arstimite kättesaadavuse suhtes. Lisaksohustasid tsiviilelanike tervist muud sõjaaja hädad, eriti toitlusoludekehvus. Sõjavajaduste teenistusse rakendati ka TÜ arstiteaduskond. 11Arstimite puuduse, alatoitluse ja halbade hügieenitingimuste tõttu kannatasidrohkem just linnaelanikud. Ohtlikest nakkushaigustest oli levinuimdifteeria (kuni 25 juhtu nädalas). Tähnilist tüüfust esines nädala kohta 7juhtu, tüüfust üksikuil juhtudel. Sagenesid suguhaigused, eriti naistel.Ka Saksa okupatsioonivõim rakendas repressioone, kuigi mitte sedavõrdulatuslikult, nagu tegid seda esimesed okupandid. Hukati 19 arsti– nii eestlasi, kel oletati kommunistlikke vaateid (dr. Artur Meerits), kui kasiia jäänud juudi meedikuid. Kolm juudi arsti päästsid neid varjanud eestlastestkolleegid. Vangistatud olid anglofiilsetes vaadetes kahtlustatavadTÜ arstiteaduskonna professorid Rudolf Bernakoff ja Valter Hiie. 1944.a. üldmobilisatsiooniga võeti Saksa armeesse teadaolevalt 39 Eesti arsti,neist 6 langes rindel. 3 arsti hukkus 1943.–1944. a., kui punalennuvägipommitas Eesti linnu.Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vahetumisel lahkus Eestist kümnetetuhandete põgenike seas ka 312 arsti, kodumaale jäi neid 389. 12 EsimeseNõukogude okupatsiooniaasta massilised repressioonid tekitasid sellisehirmu, et oldi sunnitud kodumaa maha jätma. Põgenenutest on teadau. 155 Tartu Ülikooli üliõpilast, kes suutsid haridustee lõpetada ja saidarstidiplomi juba paguluses, ning 12 arstiteaduskonna professorit. Põgenemiselhukkus vähemalt 8 arsti.3.4. TEINE NÕUKOGUDE OKUPATSIOON (1944–1991)3.4.1. ETTEVALMISTUSED EESTI NSV TERVISHOIUSÜSTEEMITAASTAMISEKS (1943–1944)Meditsiinikaadri ettevalmistamist alustati 1943. a., pärast seda, kuiENSV Rahvakomissaride Nõukogu 31. detsembril 1942 oli tunnistanudvajalikuks asutada Vene NFSV territooriumil eesti õppekeelega velskerämmaemandatekool. Lisaks organiseeriti Moskvas kokkuleppel NSV Liidu4 5
Page 2 and 3: Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5: SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7: V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9: V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11: V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13: V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15: V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17: V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19: V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21: V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23: V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25: V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27: V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29: V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31: V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33: V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35: V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37: V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39: V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 42 and 43: V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45: V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47: V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49: IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51: V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53: V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55: V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57: V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59: V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61: V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91:
V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93:
V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95:
V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97:
V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99:
VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101:
V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103:
V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105:
V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107:
V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109:
V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111:
V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113:
V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115:
VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117:
V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119:
V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121:
V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123:
V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125:
V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127:
V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129:
V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131:
V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133:
V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 134 and 135:
V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
Page 136 and 137:
V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139:
V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141:
V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143:
V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145:
V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147:
V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149:
V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151:
V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?