Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Tja arhiividokumendid kinnitavad, et ka natsidel ei õnnestunud Eestis– erinevalt mõnest teisest riigist – põhirahvust teiste rahvusgruppidevastu üles kihutada. On teada mitu juhtumit, kui eestlased juudi rahvusestkodanikke hoopis varjasid ning natside käest päästsid. Niisamaalusetu, kui on eesti rahva süüdistamine Eesti juutide hävitamises, on kaNõukogude propaganda laialt levitatud võltsing Saksa armees teeninudeesti rindeohvitseridest, kes olevat juhtinud tsiviilisikute mahalaskmist.Näiteks seoses kolonel Alfons Rebase ja tema väeosa kohta algatatuduurimisega ei leitud 1965. aastal Leningradi oblasti arhiividest ega kaNSV Liidu Kaitseministeeriumi arhiividest ainsatki fakti, mis väljamõeldudsüüdistust kinnitanuks. 14 Samuti pole leitud ühtegi dokumenti sellekohta, et Eestis formeeritud 36. rindepataljon oleks teel lahingutegevusepiirkonda 7. augustil 1942 Valgevenes osa võtnud vangide hukkamisest.36. rindepataljoni pole nimetatud ka üheski arhiividokumendis, kus onesitatud selles piirkonnas hukkamistest osavõtnud väeüksuste loetelu.Natside kuritegudes osalenud isikute väljaselgitamisel ja karistamiseltegi kommunistlik reÏiim pärast sõda ise puhta töö – ja veel enamgi –,represseerides valesüüdistuste alusel ka süütuid.Juba Saksa okupatsiooni esimestel kuudel algas Eesti demokraatlikejõudude konsolideerumine võitluseks iseseisva riigi taastamise eest.Sakslastelt polnud arusaamist ega toetust loota, kuid usuti 14. augustil1941 Atlandi hartas kinnitatud lubadust, et pärast sõda taastatakse kõigiokupeeritud riikide iseseisvus. Okupatsiooni keerulistes oludes suutsidrepressioonidest pääsenud Eesti poliitikud leida oma erakondlikust kuuluvusesthoolimata üksmeele, oskasid kinni pidada konspiratsioonist jaluua kehtivale EV põhiseadusele toetudes põrandaaluse Eesti VabariigiRahvuskomitee. See tuli kokku 14. veebruaril 1944. Demokraatlikud jõudkoondusid endise peaministri Jüri Uluotsa ümber, kes tulenevalt põhiseadusestoli Venemaal vangistuses viibiva presidendi ülesandeis riigijuht.Veebruaris 1944, kui Nõukogude vägi tungis Narva alla ja uue Nõukogudeokupatsiooni oht sai reaalseks, esitas Jüri Uluots raadiousutluses esimestkorda avalduse sakslastele alluva Eesti Omavalitsuse väljakuulutatudüldmobilisatsiooni toetuseks. Ta kutsus eesti mehi mobilisatsioonikutsetjärgima ja isamaa kaitsmiseks idast tuleva ohu eest võitlusse astuma.Üleskutse leidis vastukaja ning mobilisatsioon tõi kokku loodetust rohkemmehi. Kiirkorras idarindelt toodud kolm eesti pataljoni, 45. rügemendi 1.pataljon ja mobiliseeritute Tallinna rügement peatasid veebruarilahinguteskoos Saksa armeegrupi „Nord” väeosadega sissetunginud vaenlasening 6. märtsil likvideeriti Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel rindejoonelviimane vastase tugipunkt. Rinne jäi Narva alla püsima ligi viieks kuuksja Nõukogude väejuhatuse plaan vallutada juba veebruaris 1944 koguEesti territoorium jäi täitmata.Järgnesid terrorirünnakud Eesti linnadele. Juba samal, 6. märtsi ööselpommitas Nõukogude lennuvägi tsiviilelanikest peaaegu tühjaks jäänud1 6