Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

diagnoose ega mõjutusvahendeid teadaolevalt ei kasutatud (Mehilaneja Vasar, 2004) – siinsed dissidendid kadusid pigemini vangilaagreissekui vaimuhaiglasse.Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, kes viibispärast vangistamist 30. juulil 1940 ligi 15 aastat interneerituna Venemaakinnistes vaimuhaiglates, toodi 1954. a. detsembris seniilse psühhoosivalediagnoosiga kuuks ajaks kodumaale Jämejala vaimuhaiglasse. Jubajaanuaris 1955 toimetati ta erikonvoi saatel Venemaale tagasi. K. Pätssuri 18. jaanuaril 1956 Kalininis Bura‰evo vaimuhaiglas kopsukelme- janakkusliku maksapõletiku tagajärjel (H. Noor, 1994). 1990. a. õnnestustema põrm sealselt erikalmistult Eestisse tuua ja 21. oktoobril 1990 sängitatipresidendi säilmed Tallinna Metsakalmistu pühitsetud mulda.4.4.3. PSÜHHOSOMAATILISED HAIGUSEDNeid haigusi tekitasid ja soodustasid pidev stress (s. t. väliskeskkonnastja organismi häiritud sisekeskkonnast lähtuv pingeseisund)ja düstress (pidurdatud pingeseisund, varjatud raev, vaoshoitud viha;vaegtoitumus; rasked kliimatingimused jms.). 16 Represseerituil esinevaistpsühhosomaatilistest haigustest on eluaegsete tõbedena enimlevinud kõrgvererõhuhaigused (I 10–I 15), mao-peensoolehaavand ehknn. stressihaavand (K28), astma (J45), krooniline haavandiline koliit ehkjämesoolepõletik (E51). 17T E R V I S E L E T E K I T A T U D P Ü S I K A H J U D4.4.4. TRAUMAJÄRGNE STRESSHÄIRE (F43.1) 18Rahvusvahelises terminoloogias märgib ingliskeelse nimetuse lühendPTSD traumajärgset stresshäiret. See oli ja on represseeritute ning nendeomaste peamine vaimse tervise häire, mida iseloomustab trauma pidevtaasläbielamine sundkujutlustes ja painajalikes kordusunenägudes. Sagelitunneb kannatanu ärevusootust ja hirmu traumat meenutavate objektide,paikade või isikute lähedusse sattudes või vastavate tähtpäevadeliginemisel. Traumeeriva sündmusega seonduvat püütakse vältida – seevõib ilmneda ka nii, et mõningaid trauma tekkimise üksikasju ei suudeta/taheta meelde tuletada. Võivad areneda üldine võõrandumine ning tunneteahenemine, tuimenemine ja vaesumine. Võivad tekkida ülivalvsuseja -virguse momendid, päevased nägemuslikud minevikusähvatused jamälupildid. Samuti on võimalikud mahasurutud raevu pursked või ilmnebvajadus repressioonielamusi korduvalt ümber jutustada. Ehkki vägaharva, on täheldatud ka püsivat, harjumuslikku ohvriksolemise meeleolu,nn. viktimismi ja rõõmutust.Ühelt poolt ei pruugi traumajärgse stresshäire sümptomid esineda kõikkoos, teiselt poolt võivad lisanduda masenduse ja depressiooni nähud.Üks sagedane masenduse üleelamise viis on tööhullus – põgenemine5 7