Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Teestlaste osakaal rahvastikus u. 88–90%, siis 1989. aasta rahvaloenduseandmetel vaid 61,5%. 45 aastaga kasvas muulaste arv sisserände tõttu495 000 inimese võrra ja 1989. aastal oli Eesti 1 566 000 elanikust venekeelseidelanikke juba 577 000. 24Teine represseerimise vorm oli vene keele otsene pealesurumine,mis jõudis haripunkti 1980. aastate algul. 1980 toimus mitu avalikkuvenestamisvastast protestiaktsiooni. Teisitimõtlejate ehk dissidentidesuhtes rakendati kuni okupatsiooni viimaste aastateni kõige karmimaidrepressiivmeetmeid alates vahistamisest ja kuritegeliku huligaansuse paragrahvijärgi süüdimõistmisest ning lõpetades sunniviisilise psühhiaatriahaiglasse„ravile” paigutamisega. Nendes kinnistes raviasutustes saidkinnipeetavad sellise kohtlemise osaliseks, et paljud invaliidistusid.Teise Nõukogude okupatsiooniga Eestile põhjustatud inimkaotustekoguarv on seni selgunud andmetel 111 000. Siia on arvestatudka kommunistliku terrori kartuses Saksa okupatsiooni viimasel kuulläände põgenenud.Kolm okupatsiooni, mis vältasid ühtekokku üle 50 aasta, tõid eestirahvale ka määratu suurt majanduslikku kahju. Nii pika perioodi kohtaon selle täpset suurust muidugi väga raske teaduslikult hinnata. ViimaseNõukogude okupatsiooni majanduskahjude alammääraks on teadlasedarvutanud 100 miljardit USA dollarit. Kahjustusi, mida NSV Liidu jatema õigusjärglase Vene Föderatsiooni sõjavägi tekitas Eesti looduskeskkonnale,on Keskkonnaministeeriumi andmetel hinnatud u. 4 miljardileUSA dollarile. 25Käesolevas raamatu „Majanduskahjude” peatükis käsitleb Kalev Kukkokupatsioonide pikaajaliste majanduslikult kahjulike mõjude määramist.Sellised kahjud ulatuvad sadadesse miljarditesse dollaritesse. Näiteks jäiperioodil 1969–1987 majanduse kogutoodangut saamata arvestuslikult153 miljardi dollari väärtuses. 26Esimese Nõukogude okupatsiooni tekitatud majanduskahjusid onpõhjalikult hinnatud Saksa okupatsiooni ajal. Väljakujunenud majandussüsteemilõhkumine ning ebarentaabli Nõukogude süsteemi sisseviiminekohe pärast Eesti anastamist põhjustasid juba üheainsa sõjaeelse aastagaväga tõsist kahju. 1941. aasta suvesõjas tõi Eesti majandusele raskeidtagajärgi Stalini nn. põletatud maa taktika, mida rakendasid hävituspataljonid,NKVD üksused ja Punaarmee. Suured kaotused olid seotud kavarade väljaveoga NSV Liitu ja varade ülevõtmisega välisriikides. Kõikeelnimetatud kahjud on fikseeritud koguteoses „Eesti rahva kannatusteaasta”.Saksa okupatsiooni tõttu aastail 1941–1944 kantud kahjusid hindasErakorralise Riikliku Komisjoni moodustatud vabariiklik komisjon. Tulemusedavaldati 1947 raamatus „Saksa fa‰istlik okupatsioon Eestisaastail 1941–1944”. Hilisem arhiividokumentidega võrdlemine on kinnitanud,et erakorralise komisjoni andmed kujutavad endast suures2 0