V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike rikutud maastike tekke. Kohati on Virumaa idaosa praegugiökoloogiliselt kriitilises seisundis (Estonian…, 1997).1977 ilmus nn. ametialaseks kasutamiseks mõeldud ülevaade <strong>Eesti</strong>keskkonna seisundist ja selle muutumise tendentsidest (<strong>Eesti</strong> NSV ….,1977). Selle põhjal võis öelda, et:– veeressursside kvaliteet halveneb;– ilmnenud on veekogude kantserogeenne saastatus;– ohtlike heitvete hulk suureneb iga aastaga;– „surnud” on Kohtla, Erra ja Purtse jõgi;– ökoloogiliselt kriitilises seisundis on Püha-, Jägala, Pääsküla ja Seljajõgi;– tugevalt reostatud on Narva jõe alamjooks ning Tõdva, Kasari, Pärnu,Pedeli, Võhandu ja Emajõgi;– heitvee puhastusseadmed puuduvad Tallinnal, Tartul, Võrul, Viljandil,Valgal, Haapsalul, Paidel, Kingissepal (Kuressaarel) jmt. linnal;– 1975 puhastati ainult 15% kogu reoveest;– põhjavee kasutamine suureneb aastaks 2000 (võrreldes aastaga1973) linnades 3,5 ja põllumajanduses 5 korda;– aastaks 2000 saastub ligikaudu 50% perspektiivsest põhjaveest;– Läänemere saasteolukord on möödunud aastakümnete jooksulhalvenenud, seda eeskätt lämmastiku-, fosfori- ja kloororgaanilisteühendite osas;– puudub usaldusväärne andmestik tahkete jäätmete hulga ja nendepaiknemise kohta;– kui ei rakendata tõhusaid abinõusid prügi utiliseerimiseks, tekibtõsine vee ja õhu saastumise oht;– Tallinna õhus mõõdetud saasteainete hulk ületab lubatud piirkontsentratsiooni(vääveldioksiid kuni 7, vingugaas kuni 12, lämmastikhapendidkuni 20, tolm kuni 12 korda);– NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1976. aasta otsusega nr. 574 nähakseette viia aastaks 1990 <strong>Eesti</strong> põlevkivitoodang 50–60 mln. t-ni aastas.Kõiki neid kavatsusi ei suutnud okupatsioonivõimud õnneks teoks teha.7.4. VÄIKESAARED<strong>Eesti</strong> väikesaarte saatust on suuresti mõjutanud II maailmasõda jasellele järgnenud okupatsiooniaeg. Saarte elanikkond vähenes üheltpoolt seoses rannarootslaste siirdumisega Rootsi, teiselt poolt seosesosa eestlaste pagulusse minekuga. Paadipidamisel ja kalastamisel seatisisse piirangud. Kolmekümne kahest enne sõda asustatud saarest onarvestatav elanikkond praegu ainult kuuel (Pranglil, Kihnus, Ruhnus,Manilaiul, Vilsandil, Abrukal). Mitu saart oli sõjaväe kasutuses ning<strong>Eesti</strong> elanikkond üldreeglina sinna ei pääsenud. Peale <strong>rahva</strong>stiku vähenemiseläks kaotsi neil saartel olnud põllumajandusmaa. Naissaarel oli1 1 6
enne okupatsiooniaega 69 talundit ning nende kasutada 71 ha maad,millest põllu- ja aiamaa moodustas 2,8%. Kaks Pakri saart moodustasidomaette valla, seal oli 68 talundit ning nende kasutada 1850 ha maad,millest põllu- ja aiamaa moodustas 133 ha ehk 7,2%.Kuna enamus väikesaari kuulus piiritsooni, siis läks kaduma nenderekreatiivne väärtus, rekreatsioon on aga maailma väikesaarte põhiliseksmajandusviisiks. Seal saab puhata ja tegeleda veeturismiga (jahisõit, kalapüükjms.). Naissaar peaks olema Tallinna linna puhkeala. Naissaarekõrval asetsev väike Aegna vajab sihipärast kasutuskava. Sõjaväe kasutadaolnud Pakri saartel sattusid ohtu nii unikaalsed Pakri pangad (eritiVäike-Pakril) kui ka seal esinevad taimeharuldused ja linnuliigid (krüüslipesitsuspaik). Pakri saarte kasutamine sõjaväelennukite pommituspolügooninaoli suur kuritegu (World War II…,1991).Meie materiaalsete ja suuresti ka vaimsete hüvede allikaks on looduskeskkond,meie eluruum. Sealt saame oma eluks vajaliku, sinna suunameoma elutegevuse jäägid. Ega 17. sajandi nimekas inglise majandusteadlaneWilliam Petty asjatult väitnud, et „loodus on rikkuse ema ja töö temaisa”. Keskkonnakaitse on keskkonnakasutuse lahutamatu osa, mis näitabmeie tarkuse- ja kultuuritasandit ning suhtumist iseendasse, teistesse jajäreltulevatesse põlvedesse.Teavet keskkonnakahjude uurimise kohta vahendab <strong>Eesti</strong> VabariigiKeskkonnaministeerium.Ü L E V A A D E K E S K K O N N A K A H J U D E S TKasutatud kirjandus<strong>Eesti</strong> NSV keskkonna seisund ja selle muutumise tendentsid. Koost. Jüri Martin, toim.Erast Parmasto. Tallinn, 1977.Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine. Koost. ja toim.Anto Raukas. Tallinn, 1999.Estonian Environment. Past, Present and Future. Comp. and ed. by Anto Raukas.Tallinn, 1997.Keskkond ’89. Ülevaade. Tallinn, 1990.Keskkond 1991. Helsingi, 1991.Ratas, Rein; Raukas, Anto. Main Outlines of Sustainable Development in Estonia. Tallinn,1997.World War II and Soviet Occupation in Estonia: A Damages Report 1991. Comp. and ed. byJuhan Kahk. Tallinn, 1991.1 1 7
- Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
- Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
- Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
- Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
- Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
- Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
- Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
- Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
- Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
- Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
- Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
- Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
- Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
- Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
- Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
- Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
- Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
- Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
- Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
- Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
- Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
- Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
- Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
- Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
- Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
- Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
- Page 54 and 55:
V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
- Page 56 and 57:
V A L G E R A A M A TErilise koha o
- Page 58 and 59:
V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
- Page 60 and 61:
V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
- Page 62 and 63: V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
- Page 64 and 65: V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
- Page 66 and 67: V A L G E R A A M A TEesti delegats
- Page 68 and 69: V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
- Page 70 and 71: V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
- Page 72 and 73: V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
- Page 74 and 75: V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
- Page 76 and 77: V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
- Page 78 and 79: V A L G E R A A M A TEKP V kongress
- Page 80 and 81: V A L G E R A A M A Tkulutada igal
- Page 82 and 83: V A L G E R A A M A Tparteivastast
- Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
- Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
- Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
- Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
- Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
- Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
- Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
- Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
- Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
- Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
- Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
- Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
- Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
- Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
- Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
- Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
- Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
- Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
- Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
- Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
- Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
- Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
- Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
- Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
- Page 134 and 135: V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõne
- Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
- Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
- Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
- Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
- Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
- Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
- Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
- Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле