Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A Tselle olid sõjaväe käes ka Lõuna- ja Põhjasadam. Sadamatevahelisel alalpaiknesid torpeedolaod. Käesolevas lühiülevaates ei jõua kõiki Pakri reostusobjekteisegi loetleda. Väga keskkonnaohtlikud olid Paldiski alatasalekkiv keskkatlamaja, linna halvas seisukorras kanalisatsioon ja puhastusseadening hooletult rajatud prügimäed. Raketibaaside ja betoontoodetetehase puhastamata heitvesi juhiti lihtsalt pinnasesse, tuumaobjekti, piirivalveväeosaja galvaanikatsehhi veed aga merre. Keskkatlamajast kandussademeveega kanalisatsiooni üle 60 t masuuti aastas, millest vähemalt20 t sattus väheefektiivsete õlipüüniste tõttu merre. Mahutilekete tõttukogunes paelõhedesse rohkesti küttemasuuti. Sadamad olid risustatudmetallkonstruktsioonide, lattide, vaatide ja muu prügiga.Eraldi tuleb peatuda aatomiallveelaevnike keskusel ehk nn. tuumaobjektil,mis rajati poolsaare keskossa Leetse lähistele, kus maapinnalähedanepõhjavesi ja pinnavesi on looduslikult kaitsmata. Objektil töötanud70 ja 90 MW reaktorid seisati 1989. 1995. aastal, kui territoorium antiüle Eesti Vabariigile, oli see tugevasti reostunud masuudiga (400 t), kusjuuresreostunud pinnase maht oli vähemalt 12 000 m 3 . Prügiga kaetudala oli 5000 m 2 ja lõhutud pliiakud reostasid 1200 m 2 . Kuni teise reaktorikäivitamiseni 1983 juhiti territooriumi (23 ha) sademeveed ja puhastamataheitvesi paesse süvendatud Leetse ojja. Korralikult ladestamata olidradioaktiivsed jäätmed.8.3.5. SILLAMÄE TÖÖSTUSKOMPLEKS JA JÄÄTMEHOIDLASillamäel algas uraanimaagi töötlemine 1948. aastal. Esialgu kasutatikohapealset diktüoneemaargilliiti. Kuna selle uraanisisaldus on väike(keskmiselt 0,03%), mindi hiljem üle Ida-Euroopast toodud rikkamauraanimaagi kasutamisele. Tehase andmetel on Sillamäel töödeldud üle4 miljoni tonni uraanimaaki. Samal ajal hakati tehases töötlema ka Koolapoolsaarel kaevandatud radioaktiivset lopariiti, millest eraldati haruldasimuldmetalle, nioobiumi, tantaali jmt. Maagi töötlemisjäätmed paigutatialgusaastatel madalale Päitenina rannaterrassile, 1959. aastal hakatisinna ehitama merest valliga eraldatud jäätmehoidlat, mida vastavaltvajadusele mitmel korral laiendati. Jäätmehoidla praeguseks mahukshinnatakse umbes 8 miljonit m 3 , mille kehast umbes poole moodustaburaanimaagi töötlemisjääk. Oli tõsine oht, et läbi jäätmekihtide voolavvesi võib tekitada lamavatel, mere suunas kaldu olevatel Kambriumisavidel lihkepinna ning radioaktiivsed jäätmed võivad valguda Soomelahte. Tammi stabiilsuskadu kiirendas tugevatest tormidest põhjustatudrannaterrassi abrasioon.Kuna Sillamäe jäätmehoidla keskkonnaohutus on oluline kõigileLäänemere maadele, moodustati selle probleemi lahendamiseks1997. aastal Rootsi eestvedamisel rahvusvaheline ekspertide töögrupp(SIERG), kuhu kuulusid Rootsi, Soome, Norra ja Eesti spetsialistid.1 2 2