Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

More documents

Recommendations

Info

V A L G E R A A M A TTabel 6. Mõnede põllumajandussaaduste tootmise „sotsiaalne” struktuuraastail 1950–1958 29 1950 1955 1958Liha (tuh. t) 82,1 95,2 111,3sovhoosid jt. riiklikud majandid 8,0 10,5 17,8kolhoosid 15,5 26,0 26,8isiklikud abimajapidamised, talud 58,6 58,7 66,7Piim (tuh. t) 508,0 558,1 734,0sovhoosid jt. riiklikud majandid 47,6 54,1 99,9kolhoosid 178,3 188,6 263,3isiklikud abimajapidamised, talud 282,1 315,4 370,8Munad (mln. tk.) 121,7 146,7 188,0sovhoosid jt. riiklikud majandid 2,1 5,1 12,5kolhoosid 12,3 24,0 32,4isiklikud abimajapidamised, talud 107,3 117,6 143,19.2.4. NÄILINE MAJANDUSAUTONOOMIA1957. aastal toimus NSV Liidus üleminek varasemalt puhtametkondlikultjuhtimissüsteemilt territoriaalse juhtimise prioriteetsust taotlenudrahvamajandusnõukogude süsteemile. NSV Liidus rahvamajanduse juhtimiselterritoriaalse printsiibi esiplaanile nihutamine (nn. Hru‰t‰ovi mudel)eeldas majandusideoloogia ja -strateegia kujundamisel uut lähenemistka kohapeal. Ametlikul tasandil on Arnold Veimer, kes oli ENSV RahvamajanduseNõukogu esimees kogu selle eksisteerimise aja vältel, tollasedtaotlused sõnastanud järgmiselt: „... meie ees seisab probleem vabariigirahvamajanduse komplekssest väljaarendamisest, meil tuleb analüüsida,millised rahvamajandusharud omavad meil eeldusi välja kasvada üleliidulisttähtsust omavateks ja millised rahvamajandusharud on määratudainult vabariigi töötajaskonna elukondlikke vajadusi rahuldama. ... meieees seisab ülesanne kriitiliselt analüüsida väljakujunenud tööstuse struktuuri,tema profiili, et seda teadlikult ja järjekindlalt edasi arendada, lähtudessotsialistlikest tootlike jõudude paigutamise seadustest.” 30Sellest hoolimata ei muutnud Rahvamajanduse Nõukogu moodustamineEesti rahvamajandust oluliselt „vabariiklikumaks”. Pigem vastupidi,sest „Eesti NSV” degradeeriti majanduslikus kontekstis sageli „Eestiadministratiivseks majandusrajooniks”. Ka selles osas paistis silma ArnoldVeimer oma 1961. aastal ilmunud monograafiaga „Комплексное раз-1 3 8
витие и специализация Эстонского экономического административногорайона” 31 , mida ta aasta hiljem kaitses doktoriväitekirjana. Kasvõi see võiks olla õigustus Arnold Purre hinnangule: „Propagandistid saidN. Liidu tööstuse juhtimise reorganiseerimisega hea teema. Nad hakkasidseletama, et Eesti NSV oli täiesti iseseisev, kuid nüüd rahvamajandusnõukogujuhtimisega on muutunud veelgi iseseisvamaks”. 32 Raul Renterisõnutsi seisnes suurim erinevus selles, et Venemaa eestlaste asemel„pääsesid pärast NLKP XX kongressi ja sellele järgnenud sündmusi taasvõimusfääri kohalikud revolutsionäärid ja siinsed konjunktuurikommunistid”.33Kuigi nn. Hru‰t‰ovi mudel muutis nõukogulik-totalitaarse majandusejuhtimissüsteemi vähe, oli just rahvamajandusnõukogude aeg(1957–1964) tagantjärele vaadatuna kogu Nõukogude perioodi jooksulsuhteliselt kõige edukam. Samas tuleb arvestada, et see oli majandusepuhtekstensiivse arendamise ajajärk. Kõrvuti tööstuse vaieldamatuteedusammudega (neil aastail loodi Eestis tolle aja mõistes kaasaegneelektroenergeetika ja masinaehitus) jõuti lõpuks ka põllumajanduseedasiminekuni. Nimelt saavutas Eesti põllumajandus 1950. aastate lõpustootmismahult sõjaeelse taseme, mis 1965. aastaks 1,3 korda ületati.Sellest hoolimata, et ka nende aastate kapitaalmahutused orienteeritieelkõige väljavedavatele harudele (tööstuslikest kapitaalmahutustest läks1960. ja 1965. a. vastavalt 58 ja 61% sellistesse kapitaliintensiivsetesseharudesse nagu elektroenergeetika, kütusetööstus ja ookeanipüügileorienteeritud kalatööstus), ei saanud Eesti majandussidemeid enamvaadelda üksnes lihtsa võtmise-andmise ilminguna, nagu seda oli olnudsõjajärgse kümnendi „vennalik abi”. Pealegi hakati a-st 1956 mõõtma kaEesti rahvamajandust – näiteks hakati arvutama rahvatulu ja ühiskondlikkukoguprodukti (seda loomulikult toonase metoodika alusel). Siingion iseküsimuseks esitatud andmete moonutatus ja nende tõlgendamisevõimalus – mil moel ja millises ulatuses on neisse peidetud näiteks sõjalisedkulutused.Eesti rahvamajanduses sel perioodil aset leidnud kvantitatiivseid jakvalitatiivseid nihkeid võib paljuski seostada majanduse vabariigikeskse(kuigi direktiivse) juhtimise tugevnemisega. Siinsest tööstustoodangustandsid vabariikliku alluvusega ettevõtted näiteks aastail 1958–196298–99%, mis on eriti silmatorkav 1965. aasta järgse kümmekonna protsenditaustal (tabel 7). Samas kutsusid just nn. kohalik juhtimine ja Eestitööstuse struktuuris neil aastail aset leidnud nihked esile kogu sõjajärgseaja kõige suurema immigratsioonilaine (vt. tabel 3).M A J A N D U S K A H J U D1 3 9
Page 2 and 3:
Teos on valminud Okupatsioonide Rep
Page 4 and 5:
SAATEKSAastal 1992 kutsus EV Riigik
Page 6 and 7:
V A L G E R A A M A Trahva hävitam
Page 8 and 9:
V A L G E R A A M A TLiidu valimisp
Page 10 and 11:
V A L G E R A A M A Tjuhte jt. 14.
Page 12 and 13:
V A L G E R A A M A Tja arhiividoku
Page 14 and 15:
V A L G E R A A M A Tpiirikaitserü
Page 16 and 17:
V A L G E R A A M A Teestlaste osak
Page 18 and 19:
V A L G E R A A M A TKasutatud kirj
Page 20 and 21:
V A L G E R A A M A TEestisse tagas
Page 22 and 23:
V A L G E R A A M A Tsaatma rindelt
Page 24 and 25:
V A L G E R A A M A TSoome jõudnud
Page 26 and 27:
V A L G E R A A M A THulgalisem laa
Page 28 and 29:
V A L G E R A A M A Tannab täpsema
Page 30 and 31:
V A L G E R A A M A TEesti diviisi
Page 32 and 33:
V A L G E R A A M A TGailit, Karl.
Page 34 and 35:
V A L G E R A A M A TNõmm, Toe. Ee
Page 36 and 37:
V A L G E R A A M A TTulp, Harry. M
Page 38 and 39:
V A L G E R A A M A TLisa 2. Eesti
Page 40 and 41:
V A L G E R A A M A Tkeskastme medi
Page 42 and 43:
V A L G E R A A M A TTervishoiu Rah
Page 44 and 45:
V A L G E R A A M A T1950. a. lõpu
Page 46 and 47:
V A L G E R A A M A Ttööstusettev
Page 48 and 49:
IVTERVISELE TEKITATUD PÜ SIKAHJUDH
Page 50 and 51:
V A L G E R A A M A Ttundma ning se
Page 52 and 53:
V A L G E R A A M A Tjärjel (X53,
Page 54 and 55:
V A L G E R A A M A Ttöösse, pü
Page 56 and 57:
V A L G E R A A M A TErilise koha o
Page 58 and 59:
V A L G E R A A M A Tiseseisvast Ee
Page 60 and 61:
V A L G E R A A M A T15Diagnostic a
Page 62 and 63:
V A L G E R A A M A TNoor, Heino. K
Page 64 and 65:
V A L G E R A A M A Tväitekirja. 1
Page 66 and 67:
V A L G E R A A M A TEesti delegats
Page 68 and 69:
V A L G E R A A M A TMarksismi-leni
Page 70 and 71:
V A L G E R A A M A Tsõjaaegsete e
Page 72 and 73:
V A L G E R A A M A TNSV Liidus kun
Page 74 and 75:
V A L G E R A A M A TPeale TRÜ kom
Page 76 and 77:
V A L G E R A A M A Tgeniaalsete t
Page 78 and 79:
V A L G E R A A M A TEKP V kongress
Page 80 and 81:
V A L G E R A A M A Tkulutada igal
Page 82 and 83:
V A L G E R A A M A Tparteivastast
Page 84 and 85: V A L G E R A A M A T5.5. TOTAALSE
Page 86 and 87: V A L G E R A A M A TJärgnev Saksa
Page 88 and 89: V A L G E R A A M A T5.7.1. EESTI A
Page 90 and 91: V A L G E R A A M A TAastaid kiirel
Page 92 and 93: V A L G E R A A M A TNagu Nõukogud
Page 94 and 95: V A L G E R A A M A Ttänava ringau
Page 96 and 97: V A L G E R A A M A TJossif Vissari
Page 98 and 99: VIKUNSTIELUJaak Kangilaski1944. a.
Page 100 and 101: V A L G E R A A M A Tkontrolli alla
Page 102 and 103: V A L G E R A A M A Tnagu seda teht
Page 104 and 105: V A L G E R A A M A TEsialgu püüd
Page 106 and 107: V A L G E R A A M A Tpildilik või
Page 108 and 109: V A L G E R A A M A T5Mark, Reet, 2
Page 110 and 111: V A L G E R A A M A T2600 ha, maa-a
Page 112 and 113: V A L G E R A A M A Tlaiaulatuslike
Page 114 and 115: VIIIOKUPATSIOONIARMEE PÕ HJUSTATUD
Page 116 and 117: V A L G E R A A M A TObjektide inve
Page 118 and 119: V A L G E R A A M A Tselle olid sõ
Page 120 and 121: V A L G E R A A M A TRaukas, A. Rad
Page 122 and 123: V A L G E R A A M A TKäesolevas ü
Page 124 and 125: V A L G E R A A M A Tvastukaaluks s
Page 126 and 127: V A L G E R A A M A Tmis avaldusid
Page 128 and 129: V A L G E R A A M A TTaolisel „al
Page 130 and 131: V A L G E R A A M A TIgale perioodi
Page 132 and 133: V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi
Page 136 and 137: V A L G E R A A M A TTabel 7. Eesti
Page 138 and 139: V A L G E R A A M A TEesti majandus
Page 140 and 141: V A L G E R A A M A T9.2.7. SISSE-
Page 142 and 143: V A L G E R A A M A Tpüsihindades)
Page 144 and 145: V A L G E R A A M A TSamavõrra eks
Page 146 and 147: V A L G E R A A M A Tametlikust kur
Page 148 and 149: V A L G E R A A M A T17Allikas: „
Page 150 and 151: V A L G E R A A M A Tуправле
show all

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?