Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

poolel langenud Eesti kodanike arv suurusjärku 10 000, 37 ehkki onoletatud ka kuni 20 000 mehe langemist. 38 Trükis ilmunud esialgne üldnimestiksisaldab 6666 nime. 39 Täpsemaid arvandmeid on ainult mõneüksiku väeosa kohta (nt. „Narva” pataljon, soomepoiste rügement), kõigelünklikum on aga sõja viimasel perioodil langenuid puudutav andmestik. 40Täiendavat infot võib leida eelkõige Saksamaa arhiividest, aga ka EestiSõjahaudade Hoolde Liidust, mis alates 1993. aastast tegeleb eesti sõjameestekalmude otsimise ja registreerimisega.Saksa okupatsiooni ajal arreteeritute kohta on vaid osalisi andmeid.Julgeolekupolitsei IV osakonna aastaaruande järgi arreteeriti juulist1941 kuni juunini 1942 18 893 isikut (neist 7485 vabastati, 5634 hukatija 5627 saadeti koonduslaagrisse). 41 Karistusajad varieerusid paaristnädalast kuni 5 aastani.2002. aastal ilmunud uurimuse kohaselt hukkus või hukati ajavahemikus1941. aasta juulist kuni 1944. aasta novembrini 7800 Eesti Vabariigikodanikku. Pole tõenäoline, et Eestis hukkunuid võiks palju rohkem olla,kuid Saksamaale viidud ja seal hukkunud Eesti kodanike arv ootab veelkindlakstegemist. Suurem osa ohvritest hukati 1941. ja 1942. aastal. Enamastisüüdistati neid Nõukogude võimuorganite tegevusest osavõtmisesvõi inimsusevastastes kuritegudes (roimades) või ka rahvuslikus kuuluvuses(juute, mustlasi). Andmebaasi järgi olid enamik hukatuid eestlased(70%; venelasi oli 15%, juute 12% ). 42 Publitseeritud nimekiri võibsisaldada ka Eestiga mitteseotud isikuid, kuid teisalt on välja jäänud neidomakohtu korras tapetuid, kelle surm ei ole dokumenteeritud, ning osa1941. ja 1944. aastal sõjakeerises hukkunud või kadunuks jäänud tsiviilelanikke.Leo Talve hinnangul saadeti Saksamaale tööteenistusse ligi 800ja sealsetesse vangilaagritesse 4000 inimest, kellest hukkus 1040. 43Nõukogude õhurünnakutes hukkunud tsiviilisikuid võis olla 800. 44I N I M K A O T U S E D2.4.1. LÄÄNDE PÕGENEMINE1944. aastal, peamiselt septembris, pärast okupatsioonivõimu teadetEestist lahkumise kohta, pages tuhandeid inimesi läände. Põgenemiseleelistati lähedal asuvaid riike – neutraalset Rootsit (u. 25 000 põgenikku)ja Soomet (u. 6000) 45 –, kuid viimasel hetkel lahkujail tuli minna Saksamaale(u. 40 000). 46 Sihtmaadesse jõudnute koguarv võis olla 70 000. 47Hulk põgenike paate ja laevu hukkus Läänemerel.Eestirootslaste siirdumine Rootsi oli alanud juba 1939. aastal, kuinende kodupaigad Pakril, Osmussaarel, Naissaarel ja mujal võeti Nõukogudesõjaväebaaside alla. 1943–1944 põgenes paatidega üle mere u.2800 inimest, ametlikult evakueeriti 1944. aasta suvel 3700 eestirootslast(neist 2000 olid tegelikult eestlased). 48 Viktor Amani ülevaate järgi jõudisRootsi kokku 7920 eestirootslast. 49 1. aprillil 1945 elas Rootsis ligi 25 000Eesti Vabariigi kodanikku. 502 7