Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

V A L G E R A A M A TÜhtlasi viidi Eesti industrialiseerimine läbi teiste majandusharude,eeskätt põllumajanduse, ning eriti elanikkonna madala ostujõu arvel.Põllumajanduses sel perioodil aset leidnud sündmustest-uuendustest tulebeelkõige märkida 1944.–1947. aasta vastuolulist maareformi, 1947.aastast nn. kulaklike talude suhtes rakendatud kõrgendatud maksustamiselepõhinenud efektiivse põllumajanduse väljasuretamise poliitikatning põhiliselt aastail 1949 ja 1950 läbiviidud sundkollektiviseerimist.Otseste sõjakaotuste ja põllumajanduse „sotsialistliku ümberkorraldamise”tagajärjel moodustas 1955. aastal kogu külvipind 1940. aastatasemest 85,2%, veiste arv 82,4% (sealhulgas lehmade arv 65,7%) ningsigade arv 86,7%. Lihatoodang vähenes neil aastail 14,6 ja piimatoodang28,6% võrra. 23Nõukogulik maa- ja põllumajandusreform oli üheselt allutatud ideoloogilisteletaotlustele. Samal ajal, kui tõdeti väiketalude paratamatutperspektiivitust, osutus Eestiski hirm kapitalismi taassünni ees suuremakskui hirm võimaliku nälja ees. Edgar Tõnurist, kes oli 1961–1979 ENSVMinistrite Nõukogu esimehe I asetäitja, on tunnistanud, et Eesti toonastesoludes pidanuks talu kogu põllumajanduslik maa olema vähemalt45–60 hektarit, kuid möönab toimunut õigustades, et „lasta maa uuestikoonduda sellistesse ja veelgi suurematesse eramajapidamistesse olekstähendanud uut kapitalistlikku diferentseerumist külas kõigi sellegakaasnevate pahedega, eelkõige aga töölisklassi ja talurahva liidustloobumist ning põllumajanduse kapitalistlikule arenemisteele suunamist(minu rõhutus – K. K.)”. 24 Sellest tulenevalt tuli tema sõnutsi„administratiivsete ja majanduslike abinõudega rangelt piirata kulaklikemajapidamiste kasvu, samuti jälgida, et keskmike hulgast ei võrsuks uusikulakuid”. 25Et ideoloogilised kaalutlused osutusid olulisemaks kui majandusliklähenemine, näitab seegi, et hoolimata põllumajandust haaranudtotaalsest riigistamisest ja kollektiviseerimisest (1957. aastaks oli talumajapidamistestkollektiviseeritud 99,3%), jäi ühiskonnastatud sektoriosatähtsus põllumajandustoodangus veel isegi 1950. aastate lõpul enamkui tagasihoidlikuks (tabel 6).Äärmuslikest, administratiivselt kujundatud tööstus- ja põllumajandustoodanguhinnakääridest räägib kas või selline neil aegadel üprissageli reklaamitud „fakt”, et 1950. aastate algul andis tööstus Eestirahvamajanduse kogutoodangust üle 80%. 26 Otseselt avaldus see põllumajandussaadustelekehtestatud ülimadalates varumishindades.Eesti sellise industrialiseerimise on Rein Taagepera 1983. aastalvõtnud kokku sõnadega (osundatud 1997. a. ilmunud eestikeelse tõlkejärgi): „See oli tööstus, mis põhines Vene investeeringutel ja Vene tööjõul,keda juhtisid venelased vastavalt venelaste poolt seatud eesmärkidele,kus suur osa toorainest veeti sisse Venemaalt ja suurem osa toodangustviidi välja Venemaale. Kogu seda etendust kutsuti aga Baltikumi tööstuse1 3 6